/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2012/06/04/1148414t1h2356.jpg)
Eesti Panga asutatud VEB fondi sertifikaatidel, mis tõendasid raha külmutamist pankades, pole kunagi väärtust olnudki, leiab rahandusminister Jürgen Ligi.
VEB fondi väärtusetud sertifikaadid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga asepresident Madis Müller kinnitab, et ainus hüvitis, millele sertifikaadiomanikud võivad loota, on raha saamine Vene Vnešekonombankist.
Tähelepanuväärne on ka seik, et kuigi fondi loomisel otsustas Eesti Pank, et kõik nõuded hüvitatakse ühekorraga või järk-järgult vastavalt varade laekumisele ning proportsionaalselt kõigi sertifikaadiomanike vahel, on Eesti Pank tegelikult lubanud mitmel korral sertifikaadiomanikel vahetult nõuda raha VEBst (Nõukogu Liidu Vnešekonombank).
Kui suured summad on sel teel laekunud ja kes on sellest kasu saanud, pole teada. VEB fondi sertifikaadiomanikke esindav advokaat Indrek Leppik ütles, et fondi likvideerimine on võib-olla ette võetud selleks, et peita tehinguid Venemaal väidetavalt tänini külmutatud rahaga.
«Samuti on võimalus, et Venemaal on mingite tehingutega võimalik raha kätte saada ja keegi siseringist oleks fondi likvideerimisel nõude panga vastu odavalt ära ostnud ning hiljem teeninud,» ütles Leppik.
Fondi asutamisel 1993. aastal oli sertifikaate 853 miljoni krooni väärtuses. Kuna külmutati eranditult välisvaluuta, siis on väärtus arvutatud keskpanga ametliku kursi järgi.
Eesti Panga ja rahandusministeeriumi arusaamad VEB fondi toimimise ja fondi sertifikaatide kohta selguvad riigikohtule saadetud kirjadest.
Nii Eesti Panga kui ka rahandusministri arusaamad VEB fondi sertifikaatide väärtusest on aastatega muutunud, sest veel 1993. aastal hindas valitsus neid nimiväärtusega.
Riigikogu lubas nimelt emiteerida 300 miljoni krooni väärtuses võlakirju, mis vahetati VEB sertifikaatide vastu. Vahetusse läksid riiklikule Põhja-Eesti Pangale ja UBB-le kuulunud sertifikaadid. Mõlemad pangad neelas Ühispank, mis praegu kannab nime SEB.
«VEB fond loodi pangakriisi lahendamise käigus, aga seletused saab anda Eesti Pank, toonane riigikogu ja valitsus,» kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi. «Seadused olid siis teised ja raha omanikud teadsid, et raha on Moskvas.»
Rahandusministeeriumi hinnangul kuulus enamik sertifikaate riigifirmadele, mis hiljem erastati. Erastamise käigus pidid uued omanikud teadma, et sertifikaatide väärtus on null, seisab rahandusministri allkirjaga kirjas riigikohtule. Seega on alusetu tulla praegu nõudma väärtpaberi eest hüvitust. Sama käib sertifikaate järelturult ostnud firmade kohta.
Kuigi Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase allkirjaga VEB fondi asutamiskäskkiri ütleb, et sertifikaadid on turul vabalt kaubeldavad, leiab rahandusministeerium praegu, et omanikuvahetusega järelturul kaotas sertifikaadi uus omanik ka õiguse hüvitisele.
«See on toonaste privileegide, mitte vaba turumajanduse reeglite järgi teenitud valuuta,» ütles Ligi. «Mina ei arva, et Eesti rahvas peaks privileegid uuesti kinni maksma põhjusel, et Vene riik raha ära võttis.»
«Olgu tegu spekulantide või erastajatega, sertifikaadiomanik teadis tingimusi ja tal oli võimalik neid hinnata ja realiseerida üritada,» lisas Ligi. «Õiguse ja õigluse suhte üle otsustab kohus.»
Eesti Panga hinnangul on riigikohtu algatatud VEB fondi põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus kahetsusväärne. «Peame põhimõtteliselt problemaatiliseks 20 aasta vanuste õigusaktide ja toimingute hindamist tänaste teadmiste ja õiguskultuuri pinnalt,» seisab Madis Mülleri allkirjaga kirjas.