Saksamaa sillutab teed Euroopa eelarveliidule

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ja Saksamaa kantsler Angela Merkel osalesid eelmisel nädalal Läänemere maade tippkohtumisel. Seni mõnedes küsimustes üsna jäika joont hoidnud Merkel ütles seal, et on valmis arutlema igal teemal. Foto: AFP / Scanpix

Saksamaa vastuseis eurovõlakirjadele ja pankade ühispäästmisele ei ole enam nii kategooriline – ollakse nõus järele andma tingimusel, et riigid loovutavad järjekordse tüki oma iseseisvusest ning astuvad suure sammu eelarveliidu poole.

Euroopa juhtpoliitikud koostavad suurejoonelist plaani, mille radikaalsust võib võrrelda Euroopa ühisraha loomisega ning mis kõige eelduste järgi nõuab Euroopa Liidu alusleppe muutmist, kirjutab The Wall Street Journal.

Läbimurdeni veel ei jõuta

23. mail Euroopa Liidu mitteametlikul kohtumisel tegid riikide tippjuhid ELi nõukogu presidendile Herman Van Rompuyle, Euroopa Komisjoni presidendile José Manuel Barrosole, Euroopa Keskpanga presidendile Mario Draghile ja eurogrupi juhile Jean-Claude Junckerile ülesandeks panna järgmiseks tippkohtumiseks kokku ettepanekud Euroopa tulevase arhitektuuri kohta. Ehk teisisõnu visandada teekond, mis viib fiskaalleppeni.

Majanduslehe väitel on põhimõtteliselt valida kaht liiki ettepanekute vahel. Ühelt poolt kuuluvad ideede hulka Euroopa ühised võlakirjad, üleeuroopaline hoiuste tagamise süsteem ja laiemalt võttes nn pangandusliit. Seda mõtet toetab eelkõige Prantsusmaa president Francois Hollande, ent see pole vastuvõetav Saksamaa kantslerile Angela Merkelile.

Saksamaa surub omakorda peale kaugeleulatuvat kontrolli riikide eelarvete üle. Eelarveliidu loomine nõuaks riikide eelarvepoliitikate allutamist mõnele tulevasele selleks otstarbeks loodavale ametile. Selle vastu on Prantsusmaa, samas oleks Saksamaa pärast fis­kaalleppe sõlmimist nõus ka eurovõlakirjadega.

Arvata on, et kuu lõpus peetaval ülemkogul eelarveliidu loomises veel läbimurdeni ei jõuta. «Juuni tippkohtumisel veel suurt pauku ei tule,» ütles The Wall Street Journalile Saksamaa kõrge ametnik. «Aga Euroopale oleks suur asi, kui meil õnnestuks luua struktuurid diskussiooniks, töötada välja meetodid õigete küsimuste esitamiseks ja panna kokku sobiv ajakava.»