Meelis Milderi õppetunnid kriisidest

Baltika juht Meelis Milder. Foto: Peeter Langovits

Baltika juht Meelis Milder rääkis Pärnu Konverentside vestlusringis Juhi Jutud oma juhtimiskogemusest ning sellest, kuidas õppida kriisidest.

Milderi nägemuses on kriis olukord, mil langeb kasum või kasumlikkus. Ettevõtte eesmärk on küll kasumi teenimine, aga on ka ettevõtte väärtuse loomine ja selle suurendamine, vahendab kohtumist Pärnu Konverentside ajaveeb.

Perspektiiv on oluline. Kui võtta eesmärgiks igas kvartalis kasumit teenida, siis kaua vastu ei pea. Pikaajaliste eesmärkide olemasolul kannatad ära ka lühikesed tagasilöögid. Juhi oskus on piisavalt kiiresti aru saada, millest on kriis tekkinud, mis on selle põhjused. Kriis tuleb kirjeldada, analüüsida põhjuseid, miks midagi juhtus ja mida me sellest õppisime.

Kriisis on oluline kommunikatsioon – näita inimestele ja räägi, mis päriselt toimub. Positiivsed sõnumid oma töötajatele on kriisisituatsioonis eriti olulised. Avatus on oluline, aga peab valmis olema selleks, et ajakirjandus näeb probleeme omamoodi ja võimendab – head asjad väga heaks ja halvad liiga halvaks. Samas tuleb olukorda analüüsides kuulata ka avalikkuse häält. Tead oma majanduslikku olukorda küll paremini, aga ka ajakirjandusel ja headel nõuandjatel võib olla milleski õigus.

Kriisid on enamasti tingitud kas juhtimisotsustest – kui juht on otsustanud midagi muuta või jätnud olulised muudatused tegemata või siis väliskeskkonna muutumisest. Väliskeskkonna muutustest tingitud kriisi korral tuleks analüüsida oma ärimudelit, kas ja kuidas seda muuta. Juhtimisotsustest tingitud kriisi korral mõtle, kuidas muuta olemasolevaid väärtusi ja protsesse efektiivsemaks, kuidas oma inimesi arendada.

Kriisi ajal on kõige tähtsam inimeste juhtimine. Kui juht on teinud vigu ja kriisini on viinud valed juhtimisotsused, siis tuleb seda ka ausalt oma inimestele tunnistada; tuleb öelda oma meeskonnale – meil on selline muutus käsil.

Juhtkond peab tajuma ja tunnistama kriisi. Tuleb määrata konkreetne kriisi algus ja lõpp, selgelt öelda, miks me sellises olukorras oleme ja mida me plaanime teha, et olukorda parandada. Tuleb teha selge tegevuskava, kogu aeg mõõta, kus me oleme ja analüüsida, kas valitud tee olukorra parandamiseks on õige. Väiksemaidki võite tuleb kommunikeerida ja tähistada.

Juht peab kriisiolukordades suutma teha parimat, olema oma töötajatega nii heas kui halvas, aga ta peab ka ennast ja kriisi lahus hoidma – ettevõttel on kriis, mitte inimesel.

Peamised mõtted, mis kohtumisel kõlama jäid, olid järgmised:

• Juhiksolemine tähendab teelolekut – kogu aeg on midagi uut õppida
• Kui ei püstita kõrgeid eesmärke, ei saavuta midagi.
• Kriis on majandustegevuse lahutamatu osa, see pakub võimaluse ettevõtet efektiivsemaks muuta.
• Kriisidest tuleb õppida, nendeks tuleb paremini valmistuda.