/nginx/o/2012/06/01/1142956t1ha3ac.jpg)
Kuigi ametlikult pole Vene Välismajanduspank tagastanud ühtegi senti külmutatud rahast, on salapärastel asjaoludel liikunud VEB fondist välja umbes 530 miljoni krooni (33 870 000 euro) väärtuses sertifikaate. Valitsus ja Eesti Pank on sertifikaatide müügist ka tulu teeninud, ent pole teada, kuhu teenitud raha on saanud.
Justiitsministeerium ja rahandusministeerium ei olnud eile nõus sertifikaatide salapärast müüki kommenteerima. Ministeeriumid viskasid Postimehe küsimused nagu kuuma kartuli keskpanga suunas. Eesti Pank vaikis.
Postimehe käsutuses on VEB fondi likvideerija Rein Järvelille kiri riigikohtule, millest selgub, et valitsus ja Eesti Pank on müünud 360 miljoni krooni väärtuses sertifikaate 1995. aastal. Lisaks on umbes 108 miljoni krooni väärtuses sertifikaate läinud fondist kaduma ajal, mil fondi valitses SEB.
Tehingute seeria
Kuigi pole tõendatud, mida uued omanikud sertifikaatidega tegid, kinnitab see advokaat Indrek Leppiku hinnangul seni vaid oletuste tasemel püsinud väiteid, et osa rahast on Välismajanduspangast kätte saadud.
«Eesti Pank peaks selgitama, kuhu on raha liikunud, samuti on rahandusminister istunud VEB fondi nõukogus, allkirjastanud aruanded, ning oleks pidanud teadma, et osa dokumente on kaduma läinud,» sõnas Leppik.
Leppik ütles, et kui mingi osa rahast oli võimalik teatud tehingutega Välismajanduspangast kätte saada, oleks tulnud seda võimalust pakkuda kõikidele sertifikaadiomanikele ja saadud raha oleks tulnud jagada samuti kõigi vahel.
Järvelill ütles Postimehele, et teab, kellele Eesti Pank ja valitsus 360 miljoni väärtuses sertifikaate loovutasid. «Valitsusele kuulunud sertifikaadid on tsiviilõigusliku tehinguga võõrandatud, teine isik on avaldanud soovi nõudeõigust iseseisvalt teostada,» nentis Järvelill.
«Kolmandale isikule ehk ajakirjandusele ei saa ma öelda, kellele sertifikaadid võõrandati.»
Järvelill ütles, et sertifikaatide võõrandamisel said Eesti Pank ja valitsus ilmselt midagi vastu. «Kust mina tean, kuhu raha läks, seda peab küsima sertifikaadiomanike käest,» lausus ta.
Järvelill kirjutab aruandes riigikohtule, et Välismajanduspank palus 30. jaanuaril 1995. aastal saadetud kirjas Eesti Pangalt Venemaa residendist kontoomanike kohta infot. Toona oli selliseid VEB fondi sertifikaadiomanikke viis, kelle käes oli nõudeid umbes 36 miljoni krooni eest. Eesti Pank saatis kirja, milles näitas, et Vene residentide nõuete suurus on 453 miljonit krooni.
Järvelill märgib, et see andis võimaluse sertifikaatide loovutamise tehingutega realiseerida ligi 420 miljoni krooni ulatuses nõudeid.
«Tehingute seeriaga viidi läbi ka algselt valitsusele ja Eesti Pangale kuulunud 360 miljoni krooni väärtuses sertifikaatidega tagatud nõuete realiseerimine. Kõik sellised nõuete iseseisvad teostamised toimusid Põhja-Eesti Panga maksekorralduse alusel, Eesti Panga kinnitusel ja Välismajanduspanga nõusolekul,» seisab Järvelille kirjas riigikohtule.
Seega said selle tehinguga peale Vene residentide ja valitsuse ning keskpanga oma raha kätte tõenäoliselt ka mõned Eesti ettevõtted, kelle nõuete summa oli 60 miljonit krooni.
Täielik ükskõiksus
Teine hämmastav järeldus Järvelille kirjas viitab sellele, et Eesti Pank ja valitsus suhtusid aastaid täieliku ükskõiksusega VEB fondi asjaajamisse. Põhja-Eesti Pank ja hiljem Ühispank, millest sai rootslaste ülevõtu järel SEB, oli VEB fondi arhiivi ja dokumentide hoidja 2008. aastani.
Järvelill kirjutas riigikohtule, et pank ei andnud VEB fondile üle nõuetekohaselt peetud registrit ning samuti puudusid mitmed algdokumendid, mis ei võimaldanud korrektselt taastada kogu sertifikaatide registrit. Segaduse tõttu kadus fondist 108 miljoni krooni väärtuses sertifikaate. Ka nende omanikud võisid oma raha Välismajanduspangast kätte saada.
«Ma ei tee pangale etteheiteid, vaid konstateerin fakti,» ütles Järvelill Postimehele. «108 miljoni krooni väärtuses sertifikaate tähendab seda, et üldjoontes tean, kuidas need on liikunud, aga ei saa registrisse kanda, sest dokumente pole.»
SEB pressiesindaja Silver Vohu ütles, et pank on täitnud kõik lepingulised kohustused. «On alusetu väita, nagu oleks SEB hoidnud VEB fondi registri dokumente lohakalt või nagu oleks SEB jätnud mingid dokumendid üle andmata. Samal põhjusel ei saa SEB-l olla ka infot sertifikaatide võimaliku kadumise kohta,» kinnitas Vohu.
Riigikohtus on VEB fondi osakuomanike nõue, et tühistataks riigikogu seadus, mis likvideerib VEB fondi ja VEB sertifikaatide omanikud saavad hüvitist vaid nii palju, kui fondi likvideerimisel õnnestub teenida.
Mäletatavasti tekkis fond Venemaale NSVLi Välismajanduspanka kinni jäänud rahanõuetest. Välisfirmadega arveldamine käis Nõukogude Liidu ajal vaid Moskva kaudu ja nii külmutati Eesti firmade tulu, mis oli saadud kauba ekspordist.
VEB fond tiksus varjusurmas ligi 20 aastat, kuni advokaat Indrek Leppik võitles välja kohtuotsuse, mis sundis riiki hüvitama sertifikaadiomanike nõuded. Vastuseks sellele algatas valitsus fondi likvideerimise.
/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)