Paljud Eesti ettevõtjad ei tea, kui kiiresti tuleb defektiga toode ära parandada

Tarbijakaitseameti infovoldikud. Foto: Mihkel Maripuu

Värskest Euroopa tarbijatingimuste uuringust selgus, et vaid veidi alla kolmandiku Eesti ettevõtjaist teab, kui kiiresti tuleb kliendi kaebuse korral defektiga toode ära parandada – nii vastas 31 protsenti küsitletuist.

Võrreldes Euroopa keskmisega on ettevõtjate teadlikus natukene kõrgem – ELis keskmiselt teadis õiget vastust vaid 27 protsenti ettevõtjaist. 2010. aastal oli Eesti ettevõtjate teadlikus selles küsimuses tiba suurem – toona vastas õigesti 42 protsenti küsitletuist.

Tarbijakaitseameti avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski sõnul on tarbijaõiguste ja tarbijakohustuste teadmine ja töötajatele selgeks tegemine täpselt sama elementaarne, kui näiteks uuele töötajale selgitamine, kuidas töötab kassaaparaat või kuidas tuleks suhelda klientidega.

Turetski sõnul pole vaid vähene teadlikkus ainus probleem ettevõtjatega – ameti inspektorite kontrollidest on välja tulnud ka see, et osad ettevõtjaid püüavad teadlikult klienti eksitada, andes talle valeinfot. «Sellest võib peegelduda see, et kui inimesed ei ole teadlikud, siis nad ei tule liiga palju nõudma,» ütles Turetski. «Kui sa lähed kauplusesse ja sulle müüa ütleb, et selle toote puhul oli kuus kuud ja nüüd ei saa enam mitte midagi teha. Ja kui sa saadki selle eksitava ja valevastuse, siis sa ei lähegi vaidlema,» lisas ta.

«See uuring kinnitab ka meie arvamust ja kahtlust. Aga ilmselgelt see näitab seda, et probleem on olemas,» möönis Turetski.

Euroopa tarbijatingimuste uuringus mõõdetakse tarbijate usaldust ametiasutuste, jaemüüjate ja tarbijaorganisatsioonide ning toodete ohutuse, vaidluste tõhusa lahendamise ja kaebuste rahuldava käsitlemise vastu.

2011. aasta uuringuraportit saad täpsemalt uurida siit.


Müüja peab asja puuduse, mille eest ta vastutab, parandama või asendama mõistliku aja jooksul. Kui ta seda mõistliku aja jooksul ei tee, on tarbijal õigus muuhulgas lepingust taganeda. Sellest tulenevalt peab müüja ka mõistliku aja jooksul kindlaks tegema, kas ta puuduse eest vastutab või mitte. Mõistlik aeg on aeg, mida peaks tavaliselt mõistlikuks samas olukorras heauskselt tegutsev teine isik ja see aeg sõltub alati ka asjaoludest ja olukorrast.

Kui avastad tootel kasutamise käigus puuduse, pöördu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul alates puuduse avastamisest kauplusesse, et seal oma probleem lahendada. Ära kasuta puudusega toodet edasi, sest sedasi võid sa tekkinud defekti veelgi süvendada. Sinu ees vastutab tootega seotud küsimustes müüja, seega pead sa saama kõik probleemid lahendatud kaupluses, kust toote ostsid.

Puudusega kauba puhul on tarbijal õigus esitada müüjale kaebus kahe aasta jooksul alates ostmise päevast. Puuduse tekkimise põhjuste tõendamise kohustus esimesel kuuel kuul pärast ostu sooritamist on müüjal ning pärast kuue kuu möödumist lepitakse tõendamisega seonduv müüja ja tarbija vahel kokku. Ehk juhtudel, kus müüjal on põhjust kahelda selles, kas printeril tekkinud viga või katkine käekotilukk on ikka tingitud tootmispraagist või on tarbija ise selle katkiminekus süüdi, tõendavad vea tekke põhjuseid asjatundjad.

Oluline on teada, et esimese kuue kuu jooksul peab tõendamisega seonduv olema korraldatud müüja poolt ning tarbijale tasuta. Hiljem tasub tõendamisega seotud kulud tavalistelt süüdi jääv pool.