Eesti Energia juht Sandor Liive on kindel, et Tallinna prügihanke võit on firmal taskus. Ligikaudu 35 000 tonni olmeprügi annab pisikese, kuid olulise panuse ehitatava prügielektrijaama kütusevajadusse.
Iru prügijaamal on Tallinna hankevõit juba taskus
Tallinna prügihanked, mis hõlmavad praegu umbes kolmandikku linnast, käivad uue skeemi järgi. Linnavalitsus otsib eraldi prügivedajaid ja prügi ladustajat-töötlejat. Kui veel mõni aasta tagasi läks enamik olmeprügist matmisele prügimäele, siis praegu sooviksid firmad sellest pigem toota kütust või siis põletada prügielektrijaamas.
Ligikaudu kolmandikku linna haarava, ligi 35 000 tonni aastas pakkuva ladestamis-töötlemise konkursi tulemused selgusid juba mai algul. Pakkumuste avamisel tegi Eesti Energia soodsaima pakkumise, kuid linnavalitsus pole tänini hanke tulemust kinnitanud.
Eesti Energia prügijaama pakkumus oli ka esmapilgul uskumatult soodne. Tallinna prügila väravatasu on tänasest 50 eurot tonn käibemaksuta. Eesti Energia prügijaam aga pakkus, et võtab prügitonni vastu vähem kui 20 euroga tonnist. See peaks tähendama soodsamat hinda ka elanikele ja ettevõtetele, kelle prügi ära veetakse.
Eelmisel nädalal kohtus Liive Tallinna linnapea Edgar Savisaarega. Liive ei teinud saladust, et jutuajamise põhiteema oli õige haisev ollus: olmeprügi. «Ma arvan, et prügi maha tampimine lõpeb ära, olmejäätmetest tuleb kas prügikütus või põletatakse see ära,» lausus Liive. «Prügi tuleb endale meelitada. Meie arvame, et põletamine on mõistlik asi.»