/nginx/o/2012/01/24/926246t1h6f46.jpg)
ELi majandusvolinik Olli Rehn ütles eile, et on valmis arutama Hispaania eelarvetähtaegade pikendamist ühe aasta võrra.
Rehn lubab Hispaaniale leebust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rehni sõnutsi tuleks leebus – mis annaks Madridile aega aastani 2014, et eelarvepuudujääk 3 protsendi sisse pigistada – kõne alla üksnes siis, kui valitsus tõestaks, et on võimeline talitsema priiskavaid autonoomseid piirkondi ning esitaks kaheks aastaks usaldusväärse eelarvekava.
Vaatamata lisatud tingimustele on tegemist esimese korraga, kui EL sellist viivitust kaalub – alates karmide eelarvereeglite kehtestamisest eurokriisi kiiluvees.
Hispaania ametnikud kinnitavad aga, et valitsusel ei ole mingit soovi sellist viivitust aktsepteerida.
Rehn tegi eile teatavaks majandusreformide alased soovitused euroala riikidele, mis omavad nüüd uute eelarvereeglite kontekstis suurt juriidilist kaalu.
Et ta Hispaania eriliselt välja tõi, näitab Brüsseli kasvavat muret, et sealne valitsus ei pruugi oma majanduse, pangandussektori ja võlakoormaga ilma ELi abita toime tulla.
Mullu oli Hispaania eelarvepuudujääk 8,9 protsenti.
Euroametnike ärevust rõhutab tõsiasi, et eilsel üritusel võttis ootamatult sõna ka Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, tehes taas ettepaneku tekitada euroala-ülesed pankade päästmise skeemid – millest paljud olid ametnike sõnutsi suunatud Hispaaniale.
Barroso reformide kohaselt saaks Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism (500 miljardi eurone ESM) õiguse otse panku rekapitaliseerida.
Praegu peab ELi pangaabi minema läbi riikide valitsuste, tõstes viimaste võlataset ja hirmutades võlakirjaturgusid.
Copyright The Financial Times Limited 2012