/nginx/o/2012/05/31/1138670t1h239c.jpg)
Microsoft Eesti juht Rain Laane ütles, et kõige keerulisem kaugtöö juures on mõtteviisi muutmine – me mäletame lapsest saadik, kuidas ema ja isa läksid tööle, mitte kunagi ei räägitud, et nad teevad tööd.
Müüt tööl «käimise» tähtsusest on väga visa kaduma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Suund kaugtöö tegemise poole seisneb põlvkondadevahelises erinevuses. Vanasti lihtsalt ei olnud selliseid tehnoloogilisi võimalusi, mis oleks võimaldanud töötada kust iganes,» rääkis Laane. «Nüüd aga võib Eesti kohta küll öelda, et siin on võimalik tööd teha igast kohast, 99 protsenti Eestist on kaetud mobiilse internetiga.»
Kaugtöö tegemine nõuab selle tegijalt head ajaplaneerimisoskust ja vastutustunnet, kuid eelkõige hakkab asi pihta ettevõtte juhist – kas ta julgeb anda oma töötajatele niipalju vabadust, et need töötavad kuskil eemal, kus ei saa iga moment kontrollida nende töötegemist. «Juht peab mõistma, et töötajad ei ole 3-aastased lapsed, kes ilma juhi järelevalveta hakkavad kohe kõrvaliste asjadega tegelema,» ütles Laane. «Tuleb paika panna töö eesmärgid ja tähtajad ning jätta edaspidine töötaja valikuks. Las tai se otsustab, kuidas ja millal ta oma tööd teeb. Öösel, nädalavahetusel, vahet pole ju. Oluline on, et asi saaks tehtud.»
Siiski ei ole Laane sõnul mõtet kontoreid täielikult kaotada, sest nõnda kaob töötajate omavaheline suhtlemine ja meeskonnatunne. «Soovitan teha nädalas osa koosolekuid kontoris ja nõnda, et sinna tullakse ka reaalselt kohale,» ütles ta.
Täna ei soosi kaugtöö tegemist seadusandlus. Näiteks kui inimene on jalaluumurruga haiguslehel, siis ei tohi ta tööd teha, kuigi haige jalg ei takista ju mõttetööd. Teine teema on kodutöötaja ja tööohutus: tööandja peaks justkui vastutama, kui kodutöötaja kodus pliiatsit teritades kätt vigastab või köögis leiba lõigates omale sõrme lõikab. Siiski on nii, et 10-20 protsenti töötajatest on kodutöötajad ning paljud firmad on mõistnud, et kokkuhoid kontoripinna rendilt on oluline, kui rentida kontoreid peaasjalikult koosolekute pidamiseks ja vähem igapäevaseks tööks.
Laane rääkis, et tema töötab Microsofti erinevates kontorites ehk poole oma tööajast. Kuid teine pool tööajast möödub kaugtööd tehes – lennukis, hotellis, lennujaamas, kodus, suvekodus.
Microsoft Eesti ja Elion korraldasid veebruaris uuringu, selgitamaks välja uute tehnoloogiate ja interneti vaba leviku mõju inimeste tööharjumustele. Uuringust selgus, et 84 protsenti eestlastest teeb osaliselt tööd kodust, kolmveerand inimestest kasutab töötamiseks ka nutitelefoni ja 57 protsenti vastanutest korraldavad koosolekuid interneti vahendusel.