/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2012/05/30/1137552t1h03b3.jpg)
Rahva hulgas levinud müüte kummutanud kaupmeeste liidu juhid kinnitasid, et Eestis on kaubanduslikud juurdehindlused tagasihoidlikud ja suuri kasumeid kaubaketid ei teeni.
Kaupmehed: me ei ole röövlid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaupmeeste liidu juhatuse liige ning kaubakettide ABC King ja Shu juht Enn Parel ütles, et eksiarvamus tuleb sellest, et sageli aetakse segi juurdehindluse ja kasumimarginali mõisted.
Ta selgitas, et suurima osa kauba hinnast moodustab sisseostuhind, mis sisaldab lisaks tootmishinnale aktsiise, märgistamist ja transporti. Juurdehindlus on kaubagrupiti erinev ja sellest kaetakse kõik vajalikud kulud, millest suurimad on tööjõukulud, aga järjest tõusnud kommunaalkulud, elekter jm. Sinna hulka käib ka kasum.
Ehk kui kaup osteti sisse 100 euroga ja müüdi maha 120 euroga, siis on juurdehindluseks 20 ja marginaaliks 16,67 protsenti. Juurdehindlus on kauba sisseostuhinnale lisatud summa, marginaal aga kaupmehele jääv osa kauba lõpphinnast.
«Euroopa riikide võrdlus näitab, et Eestis pole sugugi kõige ahnemad kaupmehed oma 24-25 protsendi suuruse juurdehindlusega. Inglastel on see näiteks üle 50 protsendi, Soomes 40 ja Lätis 30 protsenti,» rääkis Parel.
See, et suurematel turgudel on suurem juurdehindlus, on ka mõistetav, sest meil ostetakse sisse väikesi partiisid. Näiteks kingi tavaliselt 300 paari kaupa.
Eesti jaekaupmeeste koondkasum oli mullu 83 miljonit eurot, rentaablus (puhaskasumi marginaal) kõikus kvartali lõikes 2 protsendi kandis. Igalt kliendi kulutatud eurolt jäi kaupmehe kasumina taskusse seega vaid 2 senti.
Kaupmeeste liidu juhtide sõnul pole suur juurdehindlus üldse kaupmeeste huvides, vaid edu toob eelkõige suur müügimaht.
.