/nginx/o/2012/03/09/1003994t1h6645.jpg)
Peaaegu kogu abi, mida Kreeka saab Euroopalt ja Rahvusvaheliselt Valuutafondidlt ei lähe mitte riigi funktsioonide täitmiseks, vaid laenu teenindamiseks, kirjutab The New York Times.
Ajaleht: enamik Kreeka abist läheb Euroopasse tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal tuli teade, et Kreekal võib juulis raha otsa saada. Kui nii, siis peab riik end maksujõuetuks kuulutama, välja arvatud võlgades keskpangale, Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) ja Euroopa Liidule ehk nn troikale.
«Kreeka ei kuuluta ennast maksejõuetuks troika suhtes, sest troika maksab neile,» ütles ajalehele Deutsche Banki vanemnõustaja Thomas Mayer.
Šveitsi suurpanga UBS hinnangu kohaselt on kaks kolmandikku Kreeka praegusest laenukoormusest, mis on 229 miljardit dollarit (184 miljardit eurot) saadud troikalt. Thomas Mayeri sõnul on just keskpank see, kes kõige visamalt nõuab oma laenude tagasimaksmist. Volatiilsete turgude rahustamiseks on keskpank ostnud miljardite eurode väärtuses Kreeka võlakirju, mille intresse tuleb tagasi maksta igal kuul. «Euroopa Keskpank ostis võlakirju kõrge hinnaga ning nõuab nüüd, et neile makstakse kõik täiega tagasi,» sõnas Mayer.
Olukorraga kursis olevate ametnike sõnul avaldab troika Kreekale finantsilist survet, et valitsus teeks kõik, et inimestelt kätte saada võimalikult palju maksutulu. IMFi juht Christine Lagarde pälvis kreeklaste pahameele sellega, et süüdistas nädalavahetusel intervjuus ajalehele The Guardian, et nad ei maksa makse.
Anonüümsust palunud Kreeka valitsuse nõunik ütles troika kohta: «Nad hoiavad laenu kasutamise siseriiklikeks kulutusteks võimalikult väiksena, sundimaks sellega Kreekat ise oma tulusid kasvatama.»
Ajalehe sõnul näib olukord absurdsena. Euroopa laenab Kreekale raha selleks, et Kreeka saaks neile tagasi maksta laenu, mille ta neilt on saanud.
«Te saadate raha, nimetades seda laenuks ning saate selle tagasi, nimetades seda intressiks,» selgitas UBSi globaalse varahalduse juht Stephane Deo.
See on nii sellepärast, et valitsused ei saa minna pankrotti nii nagu lähevad ettevõtted. Kreeditorid ei saa riigi varasid laenukahjude katteks maha müüa, mistõttu on nad sunnitud leidma meetodeid kindlustamaks, et raskustes riigid maksaksid neile isegi siis, kui nad peavad selleks neile laenu andma.
Alates 2010. aasta maist on Kreeka saanud 177 miljardit dollarit (142 miljardit eurot) Euroopa maksumaksjate raha. Sellest kaks kolmandikku on läinud tagasi võlakirjaomanikele ja troikale. Ainult kolmandik on läinud Kreeka valitsusele ning väga väike osa kriisis oleva majanduse stimuleerimiseks.