Eesti küüslauku kimbutavad kummalised ainevahetushäired

Küüslauk. Foto: Peeter Langovits

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi aianduse osakonna lektor, Eesti aiandusliidu juhatuse liige Priit Põldma sõnul on Eesti küüslauku tabanud kummalised ainevahetushäired, mille vastu pole abi seni leitud.

Põldma kinnitas, et on saanud juba ligemale kümnelt küüslaugukasvatajalt kirju, mis kõik on kantud ühest murest: küüslaugu lehtede otsad kipuvad vägisi kollaseks muutuma, kirjutab Saarte Hääl.

Ehkki kollased leheotsad on mingil määral probleemiks igal aastal, on põllumeeste muret lehtede kolletumise pärast just sel kevadel varasemast rohkem kuulda. 

Põldma sõnul on küüslaugul Eesti asukohast lähtuvalt kummalised ainevahetushäired, mida pole praeguseks suudetud põhjendada ega ka vastumeetmeid leida. Kasvataja võib omalt poolt teha kõik vajaliku, kuid küüslaugutaimed kiduvad sellegipoolest ja loodetud saaki ei tule. See on tõsine probleem, kuna küüslauk on suure perspektiiviga kultuur, mida on erinevalt teistest köögiviljadest võimalik igal aastal ka eksportida, tõdes Põldma.

Praeguse olukorra jätkudes võivad küüslaugu ainevahetusega seonduvad probleemid saada Põldma hinnangul peamiseks takistuseks kultuuri kasvupindade olulisel suurendamisel.

Eesti kliima probleem

Ainevahetusprobleemidele viitab asjaolu, et ehkki lehetipud lähevad kollaseks, pole taimel kallal kahjureid, seent ega baktereid. Suve poole, kui õhutemperatuur tõuseb ja taimed on saanud korralikult väetist, hakkab küüslauk uuesti ilusasti kasvama.

Priit Põldma sõnul ei saa enne uuringute tegemist väita, mis küüslaugu ainevahetushäired konkreetselt põhjustab ja kuidas nendega toime tulla. Erialakirjandusele ja teiste riikide küüslaugukasvatajate arvamusele tuginedes võib oletada, et madalad temperatuurid, liigniiskus või liigne kuivus takistavad küüslaugul ammutamast mullast teatud toitaineid, nagu näiteks lämmastik.

Aprilli- ja maikuu suured temperatuurikõikumised öö ja päeva lõikes tekitavad taimel stressi ja taim ei suuda toitaineid omastada. Kui ilm soojeneb, siis need nähud taanduvad. Probleem jääb aga selles mõttes, et kui taim ei suutnud mingil hetkel kasvada, siis väheneb ka potentsiaalne saak, selgitas Põldma.

Vahelduva eduga ligemale kümme aastat küüslauku kasvatanud Kalvi Uus rääkis, et küüslaugul lähevad lehetipud kollaseks küll, kuid äkki on see küüslaugu eripära meie kliimavöötmes. «Äkki on see lihtsalt omapära. Ma ei ole sellesse süvenenud, aga temperatuuride suur kõikumine mõjub ju kõikidele taimedele,» arutles Uus, kes ainsana jätkab Saaremaal praegu küüslaugukasvatust ja turustab toodangu Saaremaa tarbijate ühistu kauplustes.

Guido Lindmäe sõnul tuleb küüslaugukasvatuses ette mitmesuguseid probleeme ja see pole sugugi lihtne ala. «Ka minu põllul läksid lehed kollaseks, aga pärast pritsimist taimekaitsevahendiga läksid taimed väga ilusaks,» sõnas Lindmäe, kes praegu ei välista, et põhjus võis olla ka ainevahetusprobleemides. «Pidasin siis ka targematega nõu, aga ka nemad ei saanud aru, mis täpselt lahti on.»