/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/05/29/1135032t1h010b.jpg)
Välisminister Urmas Paet ütles teisipäeval Brüsselis Euroopa Liidu (EL) välis- ja Euroopa asjade ministrite ELi järgmise eelarve arutelul, et ühises põllumajanduspoliitikas seisab Eesti otsetoetuste kiirema võrdsustamise eest.
Paet: otsetoetuste puhul ei ole meil võrdse kohtlemise tunnet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«ELi keskmisest madalamate otsetoetuste osas ei ole meil võrdse kohtlemise tunnet, nii suured vahed ei ole ühisel turul õigustatud,» vahendas välisministeerium Paeti kommentaari. «Eesti on koos Läti ja Leeduga teinud ettepaneku otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks.»
Eesti põllumajanduse otsetoetused on praegu 45 protsenti ELi keskmisest. Paeti hinnangul ei ole piisav ka Euroopa Komisjoni ettepanek, mis tõstaks selle 58 protsendini keskmisest.
Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikaga seoses märkis Paet, et Eestile on põhiküsimuseks, et 2.5-protsendilist piirmäära sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamisel ei kehtestataks neile liikmesriikidele, keda majanduskriis on kõige enam tabanud.
«See Eesti, Läti ja Leedu pakutud erand kõrgema piirmäära suhtes on läbirääkimispaketis endiselt sees.»
«Uus eelarve tähendab investeeringuid ning peab kaasa aitama Euroopa 2020 tööhõive ja majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamisele,» lisas Paet.
Paeti sõnul on heaks majandust edasiviivaks algatuseks Euroopa Ühendamise Rahastu, mis investeerib piiriülestesse taristuprojektidesse ja mille juures Eesti toetab 10 miljardi euro eraldamist ELi ühtekuuluvuspoliitika riikidele.
Teisipäeval oli esimest korda ministrite laual kogu läbirääkimispakett ehk lisaks kuludele ka eelarve tulude pool.