Statistikaamet: me ei kogu mingeid andmeid «igaks juhuks»

Pilt on illustratiivne Foto: SCANPIX

Kuigi ettevõtjatele on kohustus oma tegemistest statistikaametile teada anda kulukas, siis statistikaameti kinnitusel teist teed ei ole ja kõik kogutud andmed on vajalikud ja leiavad kasutust.

Ettevõtja Jaak Nigul kirjutab tänases Postimehes, kui kalliks läheb tema ettevõtetele ja kogu erasektorile ametnike kehv töö ja kui kulukas on ettevõtjale tegelikult kohustus pidevalt aruandeid ja statistikat esitada.

«2010 aastal esitasime viiest ettevõttest koosneva kontserni kohta 402 aruannet. Üksik kontserniväline mööblikauplus esitas 2010. aastal lausa 91 aruannet, neist 50 statistikaametile! Kaks finantsisti tegelesid ainult riigile aruannete esitamisega. Kogukulu aastas umbes 30 000 eurot, kusjuures vähemalt 50 protsenti eri ametkondadele esitatud andmetest kattuvad,» kirjutab Nigul.

Statistikaameti metoodika osakonna juhataja Kaja Sõstra sõnul sõltub see, kui palju statistikaamet ühe ettevõtte kohta andmeid kogub, ettevõtte suurusest ja tegevusalast ja varieerub suuresti.

2012. aastal ettevõtete keskmine aruandekoormus veidi väheneb, samas alla 10 töötajaga ettevõtete rühmas kasvab. Tegevusalati peavad oma tegemistest kõige rohkem aru andma mäetööstuse ja töötleva tööstuse ettevõtted ja avaliku halduse asutused, kus aruannete koostamisele kulub keskmiselt üle 1000 töötunni aastas.

Sõstra kinnitusel ei kogu statistikaamet aga mingeid andmeid igaks juhuks, kõik kogutud andmed töödeldakse ja avaldatakse või kasutatakse teistes statistikatöödes.

Tema sõnul seadusandlikke takistusi teiste ametkondade andmete kasutamisel ei ole, probleemiks on definitsioonide, tähtaegade ja muu taolise erinevused. Seal, kus võimalik, kasutatakse ka teiste ametkondade andmeid.

«Näiteks 2011. aastal kasutasime riigis olemasolevaid andmekogusid üle poolte statistikatööde tegemiseks, mõningad neist statistikatöödest põhinevad täielikult administratiivsetel andmekogudel, mõningad osaliselt,» märkis ta.

Samuti toimib 2012. aastast majandusüksustelt aastaandmete kogumisel individuaalne lähenemine, see tähendab, et statistikaametile tuleb täiendavalt esitada vaid need andmed, mida majandusaasta aruandega äriregistrile ei esitatud.

Samas ei saa näiteks palgastatistika tegemiseks täies mahus kasutada maksu- ja tolliameti (MTA) tulu ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) andmeid, sest nende andmete põhjal saab arvestada küll hõivatute (peade) statistilist arvu, kuid seda arvu taandada täistööajale pole võimalik.

Samuti pole võimalik arvestada töötatud töötundide arvu. Täistööajale arvestatud töötajate ja töötundide arv on olulised komponendid keskmise palga, tööviljakuse, tööjõukulude tootlikkuse arvestamiseks.

«Kui nüüd minna seda teed ja lisada statistika tegemiseks vajalikud näitajad maksudedeklaratsioonile, tõuseks deklaratsioonide täitjatel oluliselt halduskoormus,» nentis Sõstra.

Deklaratsioone on kohustatud täitma kõik maksukohustuslased, ent statistikaamet kõiki ettevõtteid ei uuri, vaid kasutab statistika tegemiseks valikuuringu meetodit.

Näiteks statistikaametile peab statistilise palgauuringu aruannet esitama ca 10 000 ettevõtet, aga TSD-deklaratsioonide esitajaid on veidi alla 80 000. Statistikaametile ettevõtete kvartalase majandustegevuse aruande esitajaid on ligi 9000, MTAle iga kuu käibe deklareerijaid aga kordades rohkem.

Sõstra sõnul ei oleks statistikaametil alati ka odavam teiste ametkondadega koostööd teha, kuna riikliku statistika tegemisel on rahvusvahelised kvaliteedinõuded, mida statistika tegija peab täitma.

Selleks, et teiste ametkondade andmeid saaks statistika tegemiseks kasutada, tuleb andmeid analüüsida nii definitsiooni kui ajalise vastavuse kohapealt.Tuleb võrrelda erinevate allikate andmeid ja selgitada välja nende erinevused ja erinevuste põhjused.

«Uue andmeallika kasutuselevõtu ettevalmistusperiood on minimaalselt kaks aastat. Protsess on ressursimahukas, nõuab valdkonnastatistikute ja metoodikute tihedat koostööd, milleks on igapäevase statistika tootmise kõrval raske aega leida,» kommenteeris Sõstra.