/nginx/o/2012/05/29/1133358t1h839e.jpg)
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus kutsub peagi kooliteed alustavate laste vanemaid jagama esimesse klassi mineku kulud erinevatesse kuudesse, et koolitee alustamine pere eelarvet miinusesse ei ajaks.
Lapse kooliasju võiks juba varem valmis osta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kooliminekuga kaasnevad arvestatavad kulutused, mida on pere eelarvesse mõttekas ette planeerida ja vajaminevaid oste hajutada,» rääkis teabekeskuse juht Anne Sägi.
Erinevatel koolidel on erinevad nõuded, ent kui võtta aluseks keskmine Eesti kool, kus ei ole koolivormi, läheb kirjatarvete peale umbkaudu 20 eurot, millele lisanduvad koolikott, kehalise kasvatuse riided ja vahetusjalatsid. Kokku võivad kulutused ulatuda viiendikuni keskmisest netopalgast ehk 150 euroni.
«Kindlasti tasub osa kooliminekuks vajalikust kraamist soetada juba varem suve jooksul, kasutades selleks suviseid ja koolieelseid allahindlusi ning otsides soodsaid võimalusi, mida oste viimasele hetkele jättes pole võimalik teha, kuna aeg surub peale,» rääkis Sägi.
On aga ka koole, kus oodatakse koolis käimist lipsu-kampsuni või kleidiga ning mõnes koolis on ette nähtud koolivorm või vähemalt tekkel. Sel juhul tuleb arvestada mõnevõrra kopsakama kuluga, mis võib ulatuda koguni mitmesaja euroni, kuid siis on lapsel olemas ka kõik igapäevased kooliriided ja pidulikud rõivadki.
Tallinna koolivormidega koolides on olemas taaskasutuslaadad ning ka internetifoorumites toimib üsna aktiivne järelturg, kus korralikke väikeseks jäänud riideid saab uutest soodsama hinnaga.
Paljud pered peavad vajalikuks osta kooliminejale mobiiltelefon. Ka selle tarbeeseme saab ette soetada või näiteks kinkida lapsele sünnipäevaks.
Paljud linnad ja vallad Eestis toetavad esimesse klassi minejaid. Mõnel pool on võimalik koolitoetust saada vähekindlustatud peredel. Toetuste puhul tuleb aga arvestada ka erinevate tingimustega, näiteks peab selleks olema linna sissekirjutus.
Suurima summaga toetab kooliminejaid Tallinn, kus kahes osas makstakse koolimineja perele 320 eurot. Poole sellest saab pere kätte aga alles 1. klassi lõpetamisel.
Üsna kopsaka summaga toetab oma kooliminejaid ka Põlva linn, kus koolitee alustaja saab 128 eurot. Näiteks Viimsis, Haapsalus, Paides ja Viljandis saab arvestada vaid 64-eurose toetusega omavalitsuselt. Pärnus eraldi toetusi ei pakuta, Tartus ja Narvas aga saavad spetsiaalset kooliminekutoetust taotleda vähekindlustatud pered.
Koolimineku kulude planeerimisel aitab lapsevanemat nimekiri kaupadest, mida lapsel vaja on. Koolikaupade osas saab selle enamasti kevadel tulevaselt klassijuhatajalt, kes annab ka nõu, kas koolil on riietusele mingeid erinõudeid. «Kui nimekiri olemas, tuleks uurida, kas ja mis suuruses maksab kodukoht esmakordselt kooliminejale toetust ning lõpuks koostada eelarve,» selgitas Sägi.
Koolimineku eel tuleb läbi kaaluda ka see, kuidas sisustab laps oma aega tundide lõppemise järel. Kuna esimestel aastatel lõpevad koolitunnid üsna vara, tuleb läbi mõelda, kuidas laps enne vanemate tööpäeva lõppu toime tuleb. Koolid pakuvad pikapäevarühma teenust ja tihti ka erinevaid huviringe, ent tasub aegsasti selgeks teha nendega kaasnev lisakulu.
Näiteks Tallinnas on palju koole, kus pikapäevarühma eest tuleb kopsakat lisatasu maksta. Arvestama peaks ka sellega, et igapäevase koolielu algusega kaasneb tihti ka vajadus lapse esimese taskuraha järele, mis enamasti jääb algkoolieas 10 euro piiresse kuus.