Reformielekter ja tundmatud annetajad

Keskkonnaminister Keit Pentus sooviks põlevkivist elektri tootmise lõpetada, sest see saastab keskkonda. Pentuse põhimõtted ei takistanud teda aga olemast aukülaline Viru Keemia Grupi uue kaevanduse transpordiliini avamisel. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Miks naudivad mõned ettevõtted mõjukate Reformierakonna poliitikute soosingut?

Kaks kuud tagasi ühel päikeselisel aprillipäeval osales keskkonnaminister Keit Pentus aukülalisena Viru Keemia Grupi (VKG) põlevkivikonveieri avamisel. Pentuse käik oli kummaline, sest minister toetab avalikult Euroopa karmi kliimapoliitikat, kus keskkonda saastaval põlevkivitööstusel ei ole kohta. Ootamatult aga andis ta õnnistuse uuele põlevkivikaevandusele.

Tähelepanelikumalt uurides selgub, et keskkonnaministri suhtumine põlevkivitööstusse on valikuline – ametlikult vaenab ta põlevkivielektrit, õlitootmine on aga soosingus.

«Põlevkivielekter on kõige saastavam ja seetõttu ka tarbijale kõige koormavam elektritootmise viis Eestis,» kirjutas Pentus veebruaris majandusminister Juhan Partsile.

Ometi on kaevandamise ja põlevkivi töötlemise-põletamise keskkonnakahju ühesugune. Miks elektrit toota on halb, aga õli hea?

Õõnsad põhjendused

VKG, Kiviõli keemiatööstus ja Eesti Energia on põlevkivi pärast konkurendid. Mida väiksem on Eesti Energia põlevkivijaamade konkurentsivõime, seda vähem kulub põlevkivi ja seda suurem on VKG võimalus seda odavalt saada. Eesti Energia praegune juhtkond lõikas ju läbi aastaid VKG-le ja Kiviõli keemiatööstusele kehtinud soodsa hinnaga põlevkiviostuliini.

Miks on mõned ettevõtted mõjukate Reformierakonna poliitikute soosingus? Avalikkusele esitatavad põhjendused jäävad enamasti nii õõnsaks, et tahes-tahtmata tekib kahtlus: tegu võib olla millegagi, millest valijad ei tea. Kas see on annetus parteikassasse? Tulevane osalus mõnes tulusas energiafirmas? Või lootus, et poliitikud aitavad läbi suruda tulevikuäri, fosforiidi kaevandamist?

Reformierakonnale viimastel aastatel annetusi teinud ärimeeste hulgas pole VKG omanike Priit Piilmanni, Margus Kangro ega Elar Sarapuu nime. Ammugi mitte Ants Laost, keda seostatakse ennekõike Keskerakonnaga. Annetajate hulgas pole ka perekond Tammet.

Ärimeeste avalike annetuste puudumist ei maksa imeks panna, sest kui nad seda oma nime all teeks, siis ei jõuaks avalikkuse pahameelelaviini keegi kinni hoida. Praegu näib kõik juhuste kokkusattumise või targa riikliku poliitikana.

Samuti võib Tallinna Elektrijaama suuromanik Kristjan Rahu kinnitada, et tema pole raha andnud ei avalikult ega salaja. Tallinna Elektrijaam saab ligi kümme miljonit eurot taastuvelektritoetust aastas. Toetus sõltub poliitikute tahtest.

Pentus nõuab praegu, et lõpetataks Eesti Energia põlevkivijaamale hakkpuidu põletamise toetuse maksmine. Kõik teised rohelise energia tootjad peaksid Pentuse arvates saama toetusi kokkulepitud skeemi järgi, aga Eesti Energia mitte. Miks põlevkiviahjudes küdev puit on halvem kui Tallinna Elektrijaamas põlev?

Ääremärkusena: just Pentuse eelkäija ning erakonnakaaslase Jaanus Tamkivi ettepanekul sai Eesti Energia hakkpuidutoetuse. Põhjus oli lihtne – Reformierakonna kontrollitud riigimetsavalitseja RMK vajas suure kriisi ajal hädasti kohta, kuhu puitu müüa.

Rahu ja teised rohelisse energiasse investeerinud ärimehed peavad olema Reformierakonnale suisa mitmekordselt tänulikud. Esmalt selle eest, et 2007. aastal tõstis riigikogu taastuvenergiatoetuse väga kõrgele tasemele. Suurem toetusmäär lubas Urmas Sõõrumaal Väosse elektrijaama ehituseks laenu saada ja teistele kopsakamaid toetusi maksta. Väo jaam ehk Tallinna Elektrijaam on praegu Rahu käes.

Teist korda tasub tänulik olla selle eest, et riigikogu muutis seadust ja andis Tallinna Elektrijaamale 12 aastaks eksklusiivse soojamüügiõiguse. Maksumaksja investeering Iru prügijaama teenib seetõttu tulevikus vähem tulu, kui võiks. Ja kolmandat korda siis, kui valitsuses jutuks taastuvenergiatoetuste kärbe.

Vankumatu toetusskeem

Parts tõstatas rohelise elektri toetuste kärpe teema samal päeval, kui Urmas Sõõrumaa ehitatud Tallinna Elektrijaam Väos nurgakivi sai. Möödunud on neli ja pool aastat ning toetusskeem püsib vankumatuna. Praegu on eesliinil Pentus, kes kaitseb taastuvenergiatoetusi Partsi «hirmsa» kärpe eest.

Pentuse elukaaslane Rain Rosimannus jäi 2007. aasta taastuvenergiatoetuste hääletusel riigikogus erapooletuks. Rosimannus võis seda teha, sest erakonna fraktsiooni ametlik seisukoht oli: igaüks hääletab südametunnistuse järgi. Südametunnistus ei takistanud küll Reformierakonda Sõõrumaalt samal ajal sadu tuhandeid kroone annetusi vastu võtmast.

2010. aasta algul tegi Rosimannus suuri pingutusi, et kukuks läbi uutele põlevkivijaamadele mõeldud toetus. Kui toetusskeem siiski seaduseks sai, esitas Reformierakonna liige Kalev Kallemets MTÜ Eesti Tuumajaam nimel selle peale Euroopa Komisjonile kaebuse. Komisjon keelaski toetusskeemi. Kallemets ise jäi erakonnasiseses konkurentsiheitluses ilma Lääne maavanema toolist, aga töötab praegu VKG palgal fosforiidi kaevandamise nimel.

Äripäev kirjutas kaks aastat tagasi, et rahandusminister Jürgen Ligi polnud nõus määrama riigikogu liiget Kalle Pallingut ja VKG endist töötajat Janek Parkmanit Eesti Energia nõukogusse. Annetuste skandaali sattunud Kristen Michali survele jäi aga alla ka Ligi, kirjutades käskkirjale alla.

Ilmselt polnud määramine ka Rosimannuse soovide vastane. Pallingut ja Parkmanit seostati VKG huvidega. Nende määramine oli ühe Postimehe allika hinnangul võrdne Eesti Energia varjatud erastamiskatsega, kus riigifirma viiakse konkurendi kontrolli alla.

Mida kontrollimine annab?

Riigikogu liige Palling on ikka Eesti Energia nõukogus, Parkman aga tegeleb praegu suurt tulu tõotava gaasivõrgu lahutamise ja LNG-terminali ehitamisega. Ka neid ettevõtmisi toetab Reformierakond jäägitult, kuigi ettevõtmise otstarbekuse kohta on palju vastuseta küsimusi ja poliitiline tahe näib alistavat äriloogika. Pallingut, Piilmanni ja Rosimannust seob ilmselt midagi veel kui ainult Raplamaa taust.
Michal pidi mõne allika sõnul saama viimaste valimiste järel majandusministriks, mis oleks andnud ka täieliku kontrolli Eesti Energia üle. Kuna Parts ei taganenud, siis maabus Michal ebamugavale justiitsministri toolile.

Reformierakond pole Eesti Energia kontrollimise püüdest siiski loobunud. Praegu soovib erakond Eesti suurimat ettevõtet valitseva ministri vahetamist. Parts pole siiani nõustunud Eesti Energia minekuga rahandusministri kontrolli alla. Ka Eesti Energia börsiplaan luhtus paljuski seetõttu, et börsifirma nõukogus poleks olnud kohta konkurendiga seotud inimestel.

Mida annab energiahiiu kontrollimine? See ei ole odav elekter, vaid investeerimise ja tulu teenimise võimalused. Näiteks Urmas Sõõrumaa juhitud Eesti Energia nõukogu lükkas tagasi kõik taastuvenergiaprojektid. Hiljem selgus, et Sõõrumaa tahtis ise ehitada taastuvenergiakontserni ega soovinud tugevat konkurenti.