Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kreenholmi pankrot pani aluse edukale kasvuhoonefirmale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Kurki saab Eestis kõige paremini kasvatada kasvuhoones.
Kurki saab Eestis kõige paremini kasvatada kasvuhoones. Foto: Peeter Kümmel /Sakala

Aastaid Kreenholmis töötanud mees konstrueeris ilma tööta jäädes uue kasvuhoone, mida nüüd müüakse edukalt ka Soomes. Ettevõte on oma toote headuses nii veendunud, et annab sellele 10-aastase garantii.

«Kõik algab ideest ning meie idee sai alguse sellest, et äripartneri isa oli konstruktor-leiutaja, kes töötas terve oma elu Kreenholmis, aga ühel hetkel seda ettevõtet enam polnud. Et eakal mehel tekkis palju vaba aega, otsustas ta, et teeb aeda vana kasvuhoone asemele uue ja parema. Ta mõtles välja uudse konstruktsiooni ja sellest saigi meie ettevõte alguse,» rääkis Põhjarannikule OÜ Heikkinen juhatuse liige Dmitri Lohmatov.

Ka Lohmatov ise oli aastaid Kreenholmis leiba teeninud. Müügijuhina töötades oli kogunenud teadmisi, mida uude ärisse kaasa tuua. Kasvuhoonete tootmise ettevalmistustöid alustati mullu veebruaris.

Äri käivitamiseks küsiti konsultatsiooni Ida-Viru ettevõtluskeskusest ja taotleti stardikapitali EASilt (ettevõtluse arendamise sihtasutuselt). «Saime EASilt 6900 eurot, millest poole panime oma toodete reklaami, ja see andis häid tulemusi. Omaosalus oli ligi 1800 eurot.»

Lohmatovi sõnul peavad mõned ettevõtjad suurimaks konkurentsieeliseks madalat hinda, aga nemad läksid teadlikult välja kõrgemale hinnale ja paremale kvaliteedile. «Kui meil maksab näiteks 6×3 kasvuhoone 1000 eurot, siis konkurentidel 700.» Kallimat hinda küsitakse vastupidava sõrestikkonstruktsiooni eest, mis peab vastu nii suurele lumehulgale kui tugevale tuulele. Garantiid antakse karkassile ja polükarbonaadile kümme aastat.

Eestlased on nõus rohkem maksma

«Meie kliendid armastavad aiapidamist, aga neile pole oluline lihtsalt midagi kasvatada, vaid nad tahavad, et see näeks ka kena välja. Keskmine klient tahab väikest ja vastupidavat, tavaliselt 4-6 meetri pikkust kasvuhoonet, et kasvatada seal tomateid või lilli,» rääkis ärimees.

Eesti turul panustatakse Tallinna ja Tartu elanikele, Ida-Virumaa turg pole praegu firma prioriteet. «Eestis orienteerusime algul Tallinna venekeelsetele elanikele, aga praktika näitas, et nad ostsid kõige odavamaid kasvuhooneid. Kui hakkasime tegema eestikeelset reklaami, siis selgus, et eesti klient maksab rohkem,» rääkis Lohmatov.

Kolmandik toodangust läheb Soome, kus kasvuhooneid müüakse veebipoes interbauen.fi.

Järgmisel aastal loodetakse toodangut kasvatada kolmandiku võrra: kui sel aastal plaanitakse toota 240 kasvuhoonet (alates jaanuarist on neid müüdud 180), siis tuleval aastal 350.
 

Tagasi üles