/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/01/20/922064t1h0bfc.jpg)
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) hinnangul puudub alus algatada ligi 19 miljoni kroonine (1,21 miljoni eurone) tagasinõue Tallinna Teletorni sihtasutuse (SA) vastu seoses väidetavalt vale hankeliigi valikuga ehitustööde teostamiseks.
EASi hinnangul pole alust teletornilt 19 miljonit krooni tagasi nõuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeerium esitas 16. aprillil EASile soovituse nõuda SA-lt Tallinna Teletorn tagasi veerand ehituse hankelepingu maksumusest ehk ligi 19 miljonit krooni seoses väidetavalt vale hankeliigi valikuga. EASi hinnangul on Tallinna Teletorn ehitushanke teostamisel täitnud seadust, kuid pöördub täiendava kindluse saamiseks rahandusministeeriumi riigihangete valdkonna järelevalvet teostava osakonna poole.
EAS-i turismiarenduskeskuse tootearendusdirektor Monica Hankovi sõnul tugines toetuse saaja menetlusliigi valimisel objektiivsetele põhjendustele. «Olulisim oli asjaolu, et Tallinna Teletorn oli lülitatud Tallinn 2011 kultuuripealinna programmi,» märkis Hankov. Ta lisas, et vajalik oli objekti valmimine 2011. aasta jooksul, et tutvustada Tallinna Teletorni Euroopa kultuuripealinna programmi raames kui olulise tähtsusega objekti Tallinna ja Eesti kultuurimaastikul.
Pärast esimese hankemenetluse võitnud ehitusfirma loobumist jäi SA-le Tallinna Teletorn väga piiratud aeg ehitustööde teostamiseks. Hankijast sõltumatute ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu valiti ehitaja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusena. Seda pidas tol ajal põhjendatuks ka rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond, nimetades kultuuripealinna programmi kokkuleppeid soovituslikena, märkis EAS.
Sihtasutuse hinnangul olid konkurents ja läbipaistvus tagatud, kuna hankes osales neli pakkujat.
Hankovi sõnul puudus hankijal objektiivne põhjus läbirääkimiste katkestamiseks ja uue menetluse alustamiseks, kuigi läbirääkimised venisid pikaks. «Hanke läbiviimise ajal oli teada, et ehitushinnad kasvavad ning uue avatud hanke tegemine oleks võinud lõppeda olukorraga, kus teletorn jäänuks rahapuudusel kavandatud kujul renoveerimata,» lisas Hankov.
Ehitushinnad on ekspertide hinnangul pooleteise aasta taguse ajaga võrreldes kasvanud kuni 30 protsenti. EAS leiab, et SA Tallinna Teletorn on kasutanud rahalisi vahendeid säästlikult, optimaalselt ja seadust järgides.