/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2012/04/02/1038344t1hae59.jpg)
Statistikaameti juht Priit Potisepp ütles Eesti rahvastiku ajakasutust käsitleva kogumiku esitlusel, et ajakasutus on tähtis inimese rahulolu ja õnnetunde loomisel ning sugugi kõik ei ole rahas mõõdetav.
Priit Potisepp: ajakasutusest sõltub inimese õnnetunne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See, kuidas inimene saab oma ajakasutust ise reguleerida ja kui palju jääb tal üle aega vaba aja tegevusteks, mõjutab tema elukvaliteeti,» lausus Potisepp. See aga ei tähenda, et kõik need, kes rohkem töötavad, oleks õnnetumad, sest pikad tööpäevad võivad olla ka vaba valik. Taolist uuringut pole ka tehtud.
«Magamise kõrval võtab töö teisena olulise aja inimese ööpäevast ja mõjutab ka kõiki muid tegevusi,» lisas statistikaameti analüütik Yngve Rosenblad.
Eestis on normaalse töönädala pikkuseks kehtestatud 40 tundi. Uuring näitas, et kaks inimest viiest ehk 42 protsenti töötab meil rohkem ja ülipikk ehk üle 48 tunni oli töönädal 13 protsendil töötajaist.
Pikki tööpäevi teevad rohkem mehed, noored ja madalama haridusega töötajad. Rosenblad põhjendas tulemust sellega, et palju naisi töötab osalise koormusega, teiseks näitab see, et õppimine tasub ennast ära.
Rohkem tehakse ületunde põllumajanduses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügis, aga ka kaubanduses, majutuses, toitlustuses ja veonduses. Suhteliselt vähem esineb ületunnitööd avalikus sektoris.