/nginx/o/2012/05/27/1131028t1h0e5b.jpg)
Maailmapanga Euroopa ja Kesk-Aasia piirkonna peaökonomist Indermit Gill, Maailmapanga aruandest selgub, et Euroopas laabub kõik nendes valdkondades, kus regulatsioonid on Euroopa-ülesed. Kas see tähendab, et vajame rohkem riikideüleseid regulatsioone ja föderaalsemat Euroopat?
Mõnes valdkonnas kindlasti. Näiteks kaubandus ja eriti digitaalne ühisturg on üks selline valdkond. Ei ole ühtegi asjalikku põhjust, miks eestimaalased ei saa osta kaupu, mis on müügil internetipoes Saksamaal. USAs on võimalik ka Californias tellida kaupu Washingtonis asuvast veebipoest. Ma ei näe põhjust, miks see ei võiks Euroopas nii olla.
Tõhusam ühisturg sunniks ka Lõuna-Euroopa valitsusi riikide ärikliimat parandama, sest muidu võiksid ettevõtted lihtsalt minema kolida. Näiteks USAs ei saa ükski osariik endale lubada, et ettevõtlus on nii halvasti reguleeritud, et firmad sealt lihtsalt minema lähevad.
Tõhusam ühisturg oleks kasulik, sest võimaldaks tarbijatel teenuseid osta sealt, kus see on soodsam ja samas leida tööd seal, kus seda pakkuda on.
Teiseks oleks vaja rohkem Euroopa-ülest regulatsiooni rahanduses. Finantsteenuste arendamine on Euroopas hästi edenenud, pangandus on Euroopas juba praegu piiriülene ja näiteks Eestile on see olnud väga kasulik. Eestis tegutsevad pangad tulevad riikidest, kus sektor on väga vastutustundlikult reguleeritud.
See kõik on juhtunud aga väga kiiresti ja regulatsioonid peavad sellele järele jõudma. Siin on vaja väga head tasakaalu. Kindlasti ei saa kõik pangandusregulatsioonid olla üleeuroopalised, sest kõik reeglid ei saa olla ühtemoodi näiteks Eestis ja Saksamaal.
Uuringust selgub, et Euroopa suurim tugevus on konvergents. Vaesemad riigid jõuavad jõukamatele kiiremini järele kui kusagil mujal maailmas. Ma saan aru, miks see on kasulik Eestile või Poolale, aga miks peaks näiteks Saksamaa sellest huvitatud olema?
Seda on kõige parem selgitada Volkswageni näitel. Eelmine aasta ei olnud autotööstusele kuigi hea ja väga paljud kaotasid raha. Volkswagenile oli see aga rekordaasta. Ettevõte on muutunud palju efektiivsemaks pärast seda, kui tootmine Tšehhi viidi.
1989. aastal oli Škoda naljanumber. 1991. aastal ostis Volkswagen selle ära ja nüüd teenib Škoda miljard dollarit kasumit aastas. Ka Volkswagen teenis suurt kasumit osaliselt seetõttu, et tootmine on osaliselt viidud sinna, kus see on soodsam ja nii saab autosid hõlpsamalt näiteks Hiinas müüa.
Uuringust selgub ka, et Euroopal on innovatsiooni osas USA-lt veel üht-teist õppida. Mis on see, mis teeb USA Euroopast innovaatilisemaks?
Esiteks on suurema tootlikkuse ja innovatsiooni jaoks vaja kõrgharidusega inimesi. Lisaks Põhjamaadele on siin näiteks Poola väga edukas olnud. 20 aasta tagasi oli ainult üks 10 inimesest, kes tööturule läks kõrgharidusega, nüüd on ülikoolidiplom pea pooltel.
Teiseks on USAs väga palju tehtud selleks, et uurimis- ja arendustöö vallas oleks ülikoolide ja ettevõtete vahel tihedam koostöö. Ideed, millega inimesed ülikoolis lagedale tulevad, tehakse kiiresti turustatavaks.
Euroopas võib ülikoolis kellelgi olla mõni suurepärane idee, kuid need ei jõua lihtsalt turule. Kui keegi mõtleb Eestis välja mõne väga hea toote, võib aga juhtuda, et ta toob selle turule hoopis USAs.
Kolmandaks on ettevõtete juhtimise kvaliteet, sest ka sellest sõltub, kui palju originaalseid ideid ettevõtetes sünnib.