/nginx/o/2012/05/27/1131024t1h0dbf.jpg)
Euroopa ei vaja hõlpsamat immigratsioonipoliitikat, nagu soovitab Maailmapank, vaid suuremat kasvu.
Jaan Männik: immigrantide asemel majanduskasv
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Immigratsioonist rääkides on Eesti selle faasi juba läbi teinud ja meil on tegelikult rohkem kogemusi kui enamikul Euroopa riikidel. Me teame, mida see kaasa toob ja ometi on meil õnnestunud vältida neid probleeme, mis paljudes Euroopa riikides on.
Kui jälgida debatte Euroopas, siis ütleksin, et Prantsusmaa, aga ka Saksamaa ja Suurbritannia on hakanud rääkima hoopis sellest, et tuleks immigratsiooni ohjeldada. Rootsis ja Soomes räägitakse sellest vähem, aga küllap jõuavad ka nemad sinnani.
Leian, et niikaua kui Eestis on tööpuudus 11 protsenti, ei peaks immigratsiooniküsimust tõstatama. Pigem tuleks harida neid inimesi, kes meil on. Kui tulevad mõned sajad IT-inimesed või mõni muu kõrgharidusega inimene, selle vastu ka midagi ei ole, aga sellist massilist sisserännet nagu Euroopas, kus põgenik võib pärast viit aastat riigis tuua sinna ka oma vanaisa, venna ja vennalapsed, seda ma küll heaks ei kiida.
Ühel hetkel saavad ka sisserändajad vanemaks ja siis on neile vaja toetusi maksta.
Lisaks immigratsioonile on Euroopa sotsialistide seas näha paradigma muutust ka muudes küsimustes.
Vasakpoolsed poliitikud Euroopas on seni rääkinud palju võrdsusest eri ühiskonnarühmade vahel, hoolivusest, solidaarsusest ja elu kvaliteedis, aga nüüd ütles Prantsusmaa sotsialistlik president järsku välja, et meil on vaja majanduskasvu.
Üks kindel põhjus on see, et paljud Euroopa riigid võitlevad suure tööpuudusega. Ja nagu näeme näiteks Kreekas, hakkab suur tööpuudus ohustama demokraatlikku süsteemi.
Ega tööpuuduse vastu suurt muud rohtu ole kui majanduskasv.