Olümpia raputab Briti majandust

Näitleja Ino Menegaki süütas 17. mail Ateenas olümpiamängude tule, mis viiakse 70 päevaga, läbides ligi 13 000 kilomeetrit, mängude avapäevaks Londonisse. Foto: Laura Raus

Olümpiamängud on tohutu äri, milles on majanduslikus mõttes palju nii võitjaid kui ka kaotajaid. Suur küsimus on, missuguseks kujuneb võitude ja kaotuste summaarne mõju majandusele.

Londonist saab tänavu esimene linn, mis on võõrustanud nüüdisaegseid olümpiamänge tervelt kolm korda. Tänavune Londoni OM, mis leiab aset  27. juulist 12. augustini (ja paraolümpia. 29. augustist 9. septembrini) erineb suuresti eelmistest mängudest, mis Suurbritannia pealinnas aset leidsid. 1948. aasta Londoni OMi on nimetatud säästumängudeks. Valitsus kulutas OMile tagasihoidlikud 750 000 naela, mis moodustas riigi SKTst alla 0,01 protsendi.

Ehkki Briti valitsuse võlg on rekordkõrge – ligi 1,2 triljonit naela – ning riigi majandus läks hiljuti nn teistkordsesse langusesse, ei ole põhjust tänavusi mänge säästuolümpiaks nimetada. Briti avalik sektor kulutab OMile ligi neli korda esialgu prognoositust rohkem – 9,3 miljardit naela –, mis on 0,7 protsenti SKTst.

Kusjuures see raha on läinud ennekõike olümpiarajatiste ehitamiseks ja infrastruktuuri investeeringuteks, mitte otseselt mängude korraldamiseks. Ligi 2 miljardit naela tuleb peamiselt eraallikatest – ennekõike sponsoritelt (700 miljonit) ning piletimüügist (600 miljonit), samuti teleülekandeõiguste ja muude toodete müügist – ning seda haldab Briti spordiministeeriumi, Londoni linna ja Briti Olümpiaühenduse rajatud korralduskomitee, mis on eraõiguslik isik.

Ida-London: slumm tõuseb tuhast?

Suuremaid võitjaid OMiga seotud investeeringutest on Stratfordi tööstuspiirkond Ida-Londonis, kuhu kerkis 200 hektarit hõlmav olümpiapark. Olümpiaküla 2812 maja mahutavad 17 000 inimest. Loodetakse, et olümpiaparki tehtud investeeringud aitavad seni suhteliselt kehva mainega piirkonnale uue elu anda. Piirkonna elanike jaoks pole OMi toimumine aga siiski mitte nii roosiline, kui esialgu paista võib.

Pargi ehitamise eest pidid sajad inimesed mujale kolima. Keeldujate kinnisvara sundvõõrandati. Nüüd annab OMi lähenemine endast Stratfordis märku muu hulgas parkimispiirangute näol. Ka ei saa selles piirkonnas teatud kohtadest enam läbi sõita, sest seal ehitatakse või valvatakse midagi, rääkis aprilli lõpus eestlanna Meri-Liis Tahmazova, kes töötab Stratfordis maiustustetootja Cadbury müügiesindajana. Peagi läheb olukord veelgi keerulisemaks.

«OMi ajaks kogu see ala 3-4 miili raadiuses suletakse autodele. Üksnes ühistranspordi või jalgrattaga võivad tavainimesed seal liigelda,» rääkis Tahmazova.

Piirangud hakkavad kehtima juba ligi kuu aega enne OMi algust ning kestavad paraolümpia lõpuni. 
«Minu firma tahab, et hakkaksin öösiti töötama, sest öösel on teatud autod piirkonnas lubatud,» märkis Tahmazova.

Sama peaks tegema hakkama ligi 30 tema töökaaslast, kuid sellest, et öösel töötamise eest lisatasu saaks, pole firmas juttu olnud.
«Päris mitu poodi on öelnud, et see mõte on väga jabur,» märkis ta samas. «Näiteks ühest poest öeldi, et neil pole selleks aega – nad on terve päeva avatud ega taha öösel mingi firma esindajaid näha.»

Cadbury on ainuke, kes võib oma nime kasutada Londoni OMi teemaliste kommide ja šokolaadide peal. «Cadbury on Londoni OMi väga palju raha investeerinud ja tahab kõik selle protsendiga tagasi teenida,» selgitas Tahmazova.

«Väga suur surve on müüginumbreid tõsta, kuid viimast teha on keeruline, sest raskustes poodidel pole raha, mille eest meie tooteid osta. Minu töökoormus on tõusnud väga kõrgele jaanuariga võrreldes.»

Liikumispiirangutele lisaks on mängud Londoni elanikele ja äridele koormavad maksutõusu tõttu. Londoni linn tõstis kohalikku maksu (council tax), et rahastada olümpiarajatiste ehitamist ning infrastruktuuri parandamist.

«Paljud poed [Stradfordis] on praegu nii suures kriisis, et vaaguvad sulgemise äärel,» märkis Tahmazova. «Jaanuaris teadsin kolme poodi, mis olid müügis. Hiljem tõusis nende arv 11ni ning kolm neist pandi kinni.»

Poeomanikud ei usu tema sõnul, et mängude saabudes tulevad nende juurde ühtäkki turistide hordid ja hakkavad suurtes kogustes kaupa ostma, mis poodidele olümpiamängudega kaasnevad kulutused tasa teeb.

«Küsisin hiljuti ühelt inglise poeomanikult, mida ta Londoni OMist arvab, ja ta hakkas vanduma ning kiruma, et maksud läksid selle tõttu lakke ja täielik mõttetus on mängud siin korraldada,» rääkis Tahmazova.

Julgeolekumeetmetest hoolimata kardavad olümpiaküla lähedal asujad Tahmazova sõnul ka seda, et OM toob kaasa kuritegevust. «Olümpiakülast mõne kilomeetri kaugusel on piirkonnad, kus paljudel inimestel pole tööd ja nad elavad toetustest. Kuritegevus on seal üsna kõrge ning just sealt algasid mullusuvised rahutused,» märkis Tahamazova.

Teisalt pakuvad mängud piirkonna kinnisvaraomanikele hiilgavat teenimisvõimalust oma elamispinna väljaüürimisega OMi külastajatele. Paljud inimesed kavatsevad Londonist lahkuda, et korter või maja välja üürida.

Samuti üritatakse üürnike lepinguid üles öelda, seda vahel ebaseaduslikult lühikese etteteatamisajaga, et siis korter vahel isegi 20 korda tavalisest kõrgema pakkumishinnaga üüriturule paisata.

Londoni olümpiaküla meenutab oma mitmekorruseliste kortermajadega Lasnamäed. Samas on muidugi erinevusi – selle elanikud saavad nautida hiljuti avatud Euroopa suurima ostukeskuse lähedust ning teadmist, et nende eksistents on püütud muuta lootussõbralikuks.

Võimud on Londoni OMi nimetanud ajaloo rohelisimaks. Olümpiapargi energiaga varustamiseks on püütud kasutada taastuvallikaid, sinna on paigaldatud sadu linnupuure haruldaste liikide hoidmiseks ning mängudel kasutatavad toiduainete pakendid on taaskasutatavatest materjalidest. 

Ida-Londoni mõned piirkonnad kuuluvad riigi vaesemate hulka. Yorki Ülikooli majandusprofessori Peter Smithi sõnul loodab valitsus, et olümpiaküla annab kogu piirkonnale uue näo. Kui sportlased on lahkunud, ehitatakse kortereisse köögid ning korterid lähevad müüki.

Loodetavasti ostavad neid jõukamad inimesed. Sellele panustavad ka kinnisvarafirmad. Seetõttu on elamispindade hinnad kasvanud Stratfordis kiiremini kui riigis keskmiselt, jäädes siiski oluliselt alla Londoni keskmisele. «Olümpiapark muudab ettekujutlust sellest Londoni osast, kehtestades selle atraktiivse pereelamute piirkonnana, kus on väga head vaba aja veetmise rajatised,» kinnitas kinnisvarafirma Jones Lang LaSalle juht Katie Kopec.

London: töötajad magavad kapslites

Kõik pole selles aga kindlad. Kui jõukamad inimesed kortereid osta ei taha, siis viimaks annavad võimud olümpiaküla korterid sotsiaalmajutusena töötutele. Olümpiamängude ajaks paigutati küll näiteks ühelt tänavalt mustlased mujale, aga nad tulevad ju pärast mänge tagasi.

Kuna just transporti nimetas rahvusvaheline olümpiakomitee Londoni nõrgaks küljeks, kui linna 2005. aastal OMi asupaigaks valis, siis on Briti valitsus viimasel ajal teinud sellesse suuri investeeringuid. Oma osa on saanud nii ühistransport kui ka rattateed.

Sellest hoolimata on praegugi tavalised ummikud linnas. Järjekorrad lennujaamades venivad samuti kohati mitmetunniseks. Briti parlamendi spordikomitee on hoiatanud, et kõrge koormus mängude ajal võib riigi lennujaamade töö halvata.

Nii on tõsine oht, et kui 17 000 võistlejat, 20 000 ajakirjanikku ning üle 500 000 pealtvaataja OMile saabuvad – mis väidetavalt on maailma suurim rahvaliikumine iga-aastase Meka palverännaku järel –, puhkeb Londoni liikluses kaos. Rahvusvahelise olümpiakomitee üks liige on hoiatanud, et inimesed peaks Londonis alustama liikumist 2-3 tundi varem, kui nad tavaliselt seda teeks, et õigeks ajaks mängudele jõua.

«Usun, et kahjuks moto «kiiremini, kõrgemale, kaugemale» asendub motoga «räpasem, hõivatum, vihasem»,» nentis valuutavahetusfirma World First peaökonomist Jeremy Cook. «Meie transpordi infrastruktuur kahjuks ei suuda tulla toime rahvarohke reedeõhtuga Londonis, rääkimata eeldatavast 5,5 miljonist külastajast päevas, keda näeme mängude ajal.»

Et sportlasi, sponsoreid ning teisi mängudega otseselt seotud tegelasi transpordikaosest säästa, kehtestatakse võistluste toimumispaikade vahelistel suurematel teedel neile erirajad, mida tavasõidukid kasutada ei saa.

Töötajate säästmiseks kavatseb osa Londoni firmasid muuta tööaega nii, et saabumine ja lahkumine ei jääks tipptunnile, teised lubavad kodus töötada. Leidub aga ka firmasid, kes eelistavad seda, et töötajad töö juures ööbiks. Üks neist on andmeteenuste osutaja Interxion, mis hankis töötajatele magamiseks kapslid.

Mitmed Londoni kohtud sulgevad mängude ajaks uksed ning saadavad töötajad puhkusele. Enamik firmasid midagi sellist aga endale lubada ei saaks, sest mängude ajal on töökäsi vaja hoopis rohkem kui tavaliselt. See tähendab mõnedele inimestele ületunnitööd ja heal juhul preemiat selle eest ning teistele seda, et nad vähemalt ajutiselt töötusest pääsevad.

Personalifirma Manpower uuringust ilmnes, et ITK-sektorisse lisab OM koguni 5000 töökohta ning rohkem töötajaid vajavad tänu mängudele ka näiteks kauplused ja hotellid.

Negatiivse poole pealt peavad Londoni elanikud arvestama kasvanud terroriohuga. OMi puhul on tegemist Suurbritannia suurima sõjajärgse julgeolekuoperatsiooniga, millele kulub ligi miljard naela. Võimud on läinud koguni nii kaugele, et kavatsevad olümpiapargi lähedastele kõrgematele majadele raketid paigaldada, mis on osa piirkonna elanikke endast välja viinud.

Pingutustest hoolimata ei suudeta täielikku turvalisust tagada. Hiljuti õnnestus ühel olümpiapargi töötajal smugeldada sinna võltspomm. Mees smugeldas võltspommi sisse julgeolekuohtudele tähelepanu pööramiseks pärast seda, kui märkas, et turvatöötajad otsisid teda olümpiaalale saabumisel läbi vaid hommikuti, mitte aga hiljem päeval.

Lisaks terrorirünnakutele ohustab londonlasi mängude tõttu kasvav kuritegevus. Võimude sõnul hakkas Londonisse juba kuid enne OMi algust organiseeritud kuritegevuse taktikepi all saabuma bussitäite kaupa taskuvargaid, prostituute ja kerjuseid Rumeeniast, kellest mitmed on leidnud endale ööbimispaiga kesklinnas asuva Marble Archi monumendi juures.

Kõigest sellest hoolimata on londonlased OMi suhtes üldiselt positiivselt meelestatud, näitavad professor Smithi sõnul avaliku arvamuse küsitlused. Sama nähtus aprilli lõpus Londoni elanikke intervjueerides.

«Ma pole mängude pärast põnevil, sest mind sport ei huvita, kuid firmat, kus töötan, aitab OMi toimumine palju,» rääkis Londonis elav Latis Scientificu palgal olev bioloog Daniel Bogacz. Nimelt hakkab Latis Scientific analüüsima olümpia ujumisbasseinidest pärit veeproove.

Bogacz arvas, et mängud toovad kaasa liikluskaose, mille mõju töötajatele tema firma küll tööaja muudatustega püüab leevendada, kuid samas on neil majandusele vähemalt mõneks kuuks hea mõju.

Raamatupidaja Didier Raffray ütles, et panka, kus tema töötab, mängud otseselt ei mõjuta. Ta loodab, et liikluskaosest õnnestub pääseda tänu ratta ja motorolleri kasutamisele. Ennekõike kriketi- ja ragbihuviline mees läheb ka ise olümpiamänge vaatama, kuid sai piletid vaid laskmisele ja kergejõustikule.

Järk-järgult müügile paisatavate piletite saamine oli Suurbritannias nimelt vähemalt esialgu  tõeline katsumus, sest need broneeriti mitmekordselt üle ja müüdi neile, kellele loosiõnn naeratas. Osa inimesi jäi mõlemas esimeses voorus piletitest ilma. Teised püüdsid seda vältida suurtes kogustes pileteid broneerides, riskides sellega, et nad kõik need saavadki ning jäävad rahast lagedaks.

Interneti piletisüsteem hakkas vahepeal suure koormuse tõttu streikima ning mõnedele võistlustele müüdi liiga palju pileteid, mis ostjad pidid hiljem teiste võistluste pääsmete vastu  vahetama.
Sellest kõigest hoolimata on Raf­fray OMi suhtes absoluutselt positiivselt meelestatud.

«Minu jaoks on OM ainukordne sündmus elus, ma ei mõtle negatiivsetele külgedele,» kinnitas ta. «Mängude positiivne külg – inimvõimete piiride kompimine – tasakaalustab suured kulutused, mis nende korraldamiseks tehakse.

Ja pealegi pole OM ainult sport, vaid mõjutab peaaegu kõike.» Ta lisas, et OMi toimumise ala pommitati Teise maailmasõja ajal ja see tehti viimaks korda just nüüd mängude jaoks. «Mängud tõid Londoni osa tagasi Londonisse,» lausus Raffray. «Ükski hind pole liiga kõrge Londoni taas tervikuks tegemise eest.»

Professor Smithi sõnul on väljaspool Londonit brittide seas OMiga seoses teatavat kadedust, mis on mõneti mõistetav, sest riigi muud piirkonnad, mis on pealinnast kehvemas seisus, vajanuks investeeringuid tõenäoliselt rohkem. Londoni-keskuse vähendamiseks toimuvad vähemalt OMi jalgpallimatšid väljaspool pealinna – Põhja-Inglismaal, Šotimaal ja Walesis.

Sponsorfirmad: hingehinnad ja orjatöö

Osalised, kes OMist kahtlemata suurt kasu loodavad lõigata, on mängude sponsorid. Vastasel juhul poleks nad mängudesse investeerinud sadu miljoneid naelu. Suurimate sponsorite seas on näiteks spordiriiete tootja Adidas, joogigigant Coca Cola, kiirtoidukett McDonald’s, magusafirma Cadbury, õlletootja Heineken ja autofirma BMW. 

McDonald’s rajab olümpiaparki oma suurima restorani, kuhu mahub 1500 inimest ning kus saab tööd ligi 2000 inimest. Väidetavalt maksis firma sponsoristaatuse eest üle 62 miljoni naela. Selle raha tagasiteenimiseks tuleb mängude külastajatelt muidugi üsna soolast hinda küsida.

Strateegia edu alus on fakt, et konkurents olümpiapargis suuresti puudub, sest külastajad ei saa sinna kaasa võtta «üleliigset toitu». Mängude korraldajad on selgitanud, et võileib seljakotis ei peaks olema probleem, kuid piknikukorviga tõenäoliselt siseneda ei saa, sest selle läbiotsimine võtaks liiga kaua aega.

Julgeolekukaalutlustega põhjendatakse ka keeldu võtta olümpiaparki vedelikke üle 100 ml pakendites. Olümpiapargis tuleb pudeli vee eest aga maksta 1,6 naela. Kõrged hinnad olümpiapargis on ilmselt üks põhjusi, miks osa britte, eriti Londonist kaugemal elavad inimesed, peavad OMi külastamist liiga kalliks lõbuks, mis sest et neljandik pileteid maksab 20 naela või vähem (ja kalleimad 2012 naela).

Mõnes riigis seisavad olümpiasponsoritega seotud töötajad silmitsi veel palju raskemate tingimustega.

Kampaania Playfari uurimine tuvastas hiljuti, et olümpiariided, mida müüb Next, valmivad Sri Lankal ebainimlikes tingimustes. Töötajad peavad sageli tegema kuus 60 ületundi ning töötama mõnikord korraga 18 tundi järjest – päevase vahetuse ning seejärel öövahetuse kõrvalasuvas tehases – saades palka vaid 58 naela kuus. Lepinguid töötajatel ei ole ja töötasu nad regulaarselt ei saa, samas vallandatakse neid sageli ette teatamata. Ka Adidase tooted Hiinas valmivad Playfairi sõnul ebainimlike töötingimuste hinnaga.

Teised ettevõtted: hea enesetunde efekt ja haiguspäevad

Selleks et olümpiasponsorid oma staatusest ikka kasu saaks, on kehtestatud karmid ja kohati jaburusteni viivad reeglid OMi kaubamärgi kasutamisele. Näiteks pidi Derby ülikool võtma maha loosungid kirjaga «Toetame Londoni olümpiat», millega tahtis tähistada olümpiatõrviku möödumist, sest sellist fraasi tohivad kasutada vaid mängude ametlikud sponsorid.

Ühel teisel olümpiatulega seotud üritusel pidi Afganistani sõja veteran Aidan Kirkwood aga katma oma jalatsid kleepsudega, sest nende valmistajaks polnud ametlik OMi sponsor Adidas.

Karmid reeglid ei suuda tegelikult takistada teistel ettevõtetel OMiga seotud kasusid sponsoritelt kaaperdamast. Näiteks McDoanld’si rivaal Subway reklaamplakatitel on neli Briti kergejõustiklast kirjaga «Treeni kõvasti. Söö värsket.» Global Language Monitori analüüs näitas, et enam kui pooled 50 ettevõttest, mida peamiselt Londoni OMiga seostatakse, ei ole ametlikud sponsorid.

Näiteks olümpiaga enim seostuv rõivafirma on tarbijate teadvuses Nike, ehkki ametlik sponsor on Adidas.
OMist saavad kasu ka paljud need firmad, kes pole ei sponsorid ega kaaperdajad, sest olümpia toob Londonisse sadu tuhandeid külastajaid, kes tõenäoliselt kulutavad siin märkimisväärseid summasid. Iseküsimus on aga see, mil määral need külastajad tõrjuvad tavaturiste. Londely Planet on küll nimetanud Londoni tänavuseks tippsihtkohaks ja Briti pealinn on ka Trip Advisori edetabelis esimeseks tõusnud.

Turiste võib aga peletada mängudega kaasnev liikluskaos ning hirm, et ärid tõstavad hindu, kasutades ära olümpia ajal ajutiselt järsult suurenevat nõudlust. Need turistid, kes Londonisse siiski tulevad, võivad nimetatud probleemide tõttu linnas pettuda ja nii väheneb selle maine turismisihtkohana.

Seetõttu võivad mängud reisikorraldajatele ja lennufirmadele hoopis negatiivselt mõjuda. Näiteks British Airways emafirma on juba teatanud, et õhuliiklus võib sel suvel väheneda. «Me näeme alati nõudluse langust sihtkohale olümpia-aastal,» märkis Briti reisikorraldajate ühing.

«On väga vähe tõendeid mingist kasust turismile olümpiamängude võõrustamisest ja olulised tõendid kahjust.»
Mitmetel firmadel on aga lootust saada kasu kohalike inimeste n-ö hea enesetunde efektist. «Kui Briti sportlastel OMil hästi läheb, siis inglased on positiivselt meelestatud ja tootlikumad,» tõi professor Smith näite sellest efektist, mida tema sõnul küll tõestada pole suudetud.

Mõned firmad on seda küll enda arvates juba kogenud. «Olümpiaefekt on fantastiline ja enneolematu ulatusega,» rõõmustas kirjastuse Carlton Books juht Jonathan Goodman, kelle sõnul juba esimese kvartali müük oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes 28 protsenti suurem.

Briti majandus: kuldmedaleid ei tule
Osa ettevõtteid tunneb aga muret, et OM suunab tarbijakulutused sellistele kaupadele nagu televiisorid, grillikaubad ja alkohol, nii et muudele toodetele jääb neil vähem raha. Nii prognoosib näiteks rõivapood Debenhams endale OMist negatiivset efekti.

Head pole oodata ka ehitusfirmadel, mis viimastel aastatel olümpiapargi kerkimisest kasu lõikasid. Nende töökoormus väheneb järsult, sest nüüd on park valmis ning lisaks on valitsus keelanud infrastruktuuri hooldusprojektid selle lähedal.

Negatiivset mõju ettevõtetele on
oodata ka transpordikaosest ning sellest, et töötajad jäävad OMi ajal eeldatavalt sagedamini haiguspuhkusele kui tavaliselt, sest soovivad kodus mänge vaadata. Osa firmasid kavandab selle ohu vähendamiseks paigaldada töökohtadesse televiisorid.

Arvestades seda, et Briti rahvusringhääling BBC saadab OMile rohkem töötajaid kui on riigi olümpiakoondises sportlasi ning kavatseb iga spordiala jaoks eraldi telekanali avada, oleks tõesti maksumaksjate raha raiskamine, kui inglased tööl telekat vaadata ei saaks. 

Eelmine, 1948. aasta Londoni OM teenis ligi 30 000-naelase kasumi. Tänavuse olümpia korralduskomitee loodab enam-vähem nulli jääda. Milline on mängude summaarne mõju Briti majandusele tervikuna, selles arvamused lahknevad. Ka uuringud varasemate olümpiamängude mõjust võõrustajariigi majandusele on andnud vastandlikke tulemusi. 

Suhteliselt suur üksmeel valitseb selles, et investeeringutel Londoni olümpiapargi ehitusse ja infrastruktuuri oli Briti majandust elavdav mõju, märkis professor Smith. Olümpiapargi ehitusel sai tööd 40 000 inimest, kellest ligi 40 protsenti olid küll immigrandid. Iseküsimus on samas see, kas tohutu riigivõla tingimustes need investeeringud ikka olid õigustatud.

Vastus sõltub paljuski sellest, milline on olümpiapargi tulevik pärast mänge, kuid viimase puhul valitseb teatav ebakindlus. Samuti valitseb ebakindlus Smithi sõnul selles, missugune on OMi enda toimumise mõju majandusele, sest pole teada, kui ulatuslikuks osutub tavaturistide väljatõrjumisefekt. Kahtlemata avaldab OM aga ka toimumise ajal positiivset mõju tööturule – mängudel on ametis ligi 200 000 inimest.  

Ekspertide hinnangud mängude summaarsest mõjust Briti majandusele erinevad, kuid valdav näib olevat seisukoht, et vähemalt tänavu avalduv kogumõju SKT-le on üsna nullilähedane. «Ehkki mängud kahtlemata on suur spordisündmus, me kahtleme, kas need võidavad kuldmedaleid majandusele,» märkis Capital Economicsi ekspert Samuel Tombs.

Professor Smithi sõnul näitavad uuringud, et olümpiamängude peamine positiivne efekt – erasektori majandusliku aktiivsuse suurenemine, sest firmad ja inimesed eeldavad majandustegevuse elavnemist tänu OMile – avaldub suuresti juba siis, kui linn alles mängude võõrustajaks kandideerib. «Võibolla kandideerimine ja ebaõnnestumine on parim strateegia,» järeldas ta.

«Võib-olla Pariis [mis samuti tänavuse OMi toimumispaigaks kandideeris] sai parima tehingu.» Samas möönis professor, et OMi polegi mõtet vaadata ainult nii-öelda majanduse mätta otsast. «Arvan, et mängud on suurepärane kogemus kohalikele elanikele,» ütles mees, kes kavatseb ka ise neid vaatama minna.