Liive: põlevkivijaamast tuleb kõige odavam roheline elekter

Sandor Liive juhitud energiafirma on aasta-aastalt kasvatanud tulu õlimüügist ja elektri ekspordilt. Foto: Peeter Langovits

Põlevkivi konkurentsivõime sõltub Euroopa kliimapoliitikast, mis praegu on jõudnud ummikusse, sest üleilmset kokkulepet pole sündinud ja energiarikas tootmine lahkub leebemate keskkonnanõuetega riikidesse, rääkis intervjuus Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.

Eesti Energia on otsustanud investeerida päikeseenergiasse. Mida projekt endast kujutab?

Meil on Eesti suurimad hüdrojaamad, Keila-Joa ja Linnamäe, lisaks 115 MW tuulegeneraatoreid. Kaalume ka päikeseenergia kasutamist. Teeme ühe väikese pilootprojekti, et saada aru, milline on päikesepaneelide hind, efektiivsus ja tehnoloogia.

Olete öelnud, et Auvere uus põlevkivielektrijaam ei saa kunagi kasumlikuks. Miks?

Kasumlikkus sõltub alati tehtud kulude ja saadud hinna vahest. Kui võrrelda elektrijaama õlitootmisega, siis viimane on kindlasti palju kasumlikum. Põlevkivielektri kulude poole oluline osa on CO2 hind. Seega sõltub põlevkivielektri konkurentsivõime Euroopa Liidu kliimapoliitikast. Paraku ei suuda keegi ennustada kliimapoliitika tulevikku.

Me ei ole hiromandid ega tea, kas CO2 tonn maksab tulevikus null või 30 või 50 eurot. Sellepärast ehitataksegi Auverre elektrijaam, milles saab kasutada nii põlevkivi kui ka biomassi. Kui Euroopa kliimapoliitika on karm ja CO2 maksab palju, siis toodame elektrit biomassist. Kui kliimapoliitika kukub kokku, siis pole põlevkivielektril viga midagi.

Kas usute, et Euroopa suudab kliima soojenemist pidurdada?

Küsimus ei ole usus kliima soojenemisse, vaid kliimapoliitikasse. Investeeringute tegemisel tuleb arvestada erinevate tulevikustsenaariumitega. Eesti Energia kujundab oma tootmisportfelli paindlikuks ehk kliimapoliitika kindlaks. Uues 300 MW võimsusega põlevkivielektrijaamas saab just seetõttu kasutada ka biomassi.

Selge on see, et Euroopa kliimapoliitika on saanud suuri tagasilööke. Globaalset kokkulepet pole ja Euroopa Liit on jäänud selles küsimuses üksi. Euroopa ekspordib töökohti ning impordib CO2, sest energiarikas tootmine lahkub Euroopast riikidesse, kus kliimapoliitikat ei ole. Selline süsteem ei paista jätkusuutlikuna.

Kas taastuvenergiat on võimalik toota nii, et seda ei peaks subsideerima?

Praeguse elektrihinna juures ei ole. Kui taastuvenergia tahaks veel suuremat osa, siis tehnoloogia hind peab odavnema ja elektrihind tõusma. Eestis võiks taastuvenergia osakaal kõvasti kasvada, kuid praegu peab sellele peale maksma. Elektriarves on taastuvenergia tasu osakaal märgatav, seetõttu peame otsima kõige odavamaid taastuv­energia tootmise viise. Eestis on selleks biomass.

Kas biomass põlevkiviahjus on kõige odavam viis toota rohelist elektrit?

Katel on katel ja biomassi kasutamine on kõige odavam taastuvenergia tootmisviis, sest uusi investeeringuid ei ole vaja. Balti Elektrijaama 11. plokk sai valmis 2004. aastal. Mullu tegime sinna lisaks 14 miljoni eurose investeeringu, et hakkpuidu osakaalu saaks suurendada kuni pooleni katlasse mineva kütuse mahust.

Tuuleenergia ja biomassist elektri tootmise toetus on praegu võrdne. Biomassist elektri tootmise toetust võiks vähendada ja siduda see CO2 hinnaga. Kui CO2 hind on kõrge, üle 35 euro tonn, siis polegi toetust vaja. Kui väiksem, siis on toetus vajalik, et hakkpuitu oleks mõistlik kasutada. Taastuvenergia osakaalu suurendamisel tuleb otsida Eesti jaoks kõige kasulikumaid viise.

Sel aastal toodate ligi seitse protsenti elektrist taastuvaist allikaist.

Jah, esimeses kvartalis oli rohelise elektri osakaal Eesti Energia toodangus 6,8 protsenti. Valmimas on suured tuulepargid ja taastuvenergia osakaal meie tootmisportfellis kasvab veel.

Kas see on juhus või teadlik valik kasvatada taastuvenergia osakaalu tootmises?

See on olnud teadlik valik ja see on praegu Euroopas trend, sest riikidel on kohustus kasvatada energiatarbimises taastuvenergia osakaalu. Paraku on taastuvenergia investeeringud praegu majanduslikult tasuvad ainult toetusskeemide tõttu.

Kas taastuvenergia on tasuvam kui põlevkivielekter?

Kui võrrelda uut põlevkivijaama tuulegeneraatori või biomassijaamaga, siis taastuvenergia on tasuvam.

Kui suur võiks olla rohelise elektri osakaal Eesti Energia tootmisportfellis viie või kümne aasta pärast?

CO2 mõju saame oma tootmisportfellis vähendada taastuv- ja tuumaenergiat kasutades. Tootmisviiside osakaalud sõltuvad konkurentsivõimest. Meil ei ole mõtet seada suvaliseks eesmärgiks näiteks 30 protsenti ja siis selle nimel tegutseda.

Taastuvenergia tootmine peab olema majanduslikult mõistlik. Kui taastuvenergia omahind kahaneb tehnoloogia arengu tõttu, siis see osakaal saab olema suurem, kui aga taastuvenergia sõltub ainult toetustest, siis osakaal sõltub jällegi sellest. Taastuvenergia osakaalu dikteerib toetuste maht.

Teisisõnu, taastuvenergia osakaal sõltub poliitilistest valikutest?

Jah. Biomassi kasutamise ja tuulikute rajamise otsustavad poliitikud taastuvenergia toetusskeemi kaudu.

Riigiettevõtte juhina ei saa te öelda midagi kriitilist majandusministeeriumi rohelise elektri toetuste kärpekava kohta, aga ikkagi, mida toetuste vähendamisest arvate?

Eestis on sõnavabadus. Ja see ei ole saladus, et taastuvenergia toetuste osakaal on kasvanud suureks ja otsitakse lahendust, et selle mõju elektriostjaile leevendada. Teisel pool on investorid, kelle huvi on kaitsta investeeringute ennustatavat õiguslikku keskkonda.

Lisaks käib võitlus selle üle, et kui kärpima peab, siis kellel kärbitakse. Eesti Energia on investeerinud kõikidesse taastuvenergia valdkondadesse. Kui toetusi kärbitakse, mõjutab see meid nii või teisiti. Mina soovitan kärpeid teha valdkondades, mis oleks Eestile kõige kasulikumad.

Vale oleks lõpetada Narva Elektrijaamades biomassi põletamise toetamine. Esiteks on see kõige soodsam viis toota taastuvenergiat, teiseks jääb biomassi ostuks kulutatud raha Eestisse. Siinsed metsaomanikud ja ülestöötajad saavad selle raha endale. Kui on vaja teha valikuid, siis mina hoolitseks selle eest, et biomassi kasutamine ei väheneks.

Viimasel ajal on Leedu peaminister Andrius Kubilius jaganud hulga intervjuusid, kus on olnud väga optimistlik uue tuumajaama ehitamise küsimuses. Kas jagate tema optimismi?

Leedu on teinud jõulise edasimineku tuumajaama projektiga, mis on olnud laual kuus aastat. Esimest korda on olemas reaktori pakkuja – Jaapani Hitachi. Lõuna-Korea firma tegi varem küll pakkumise, kuid loobus ootamatult projektist.

Leedu parlamendi käes on praegu kontsessioonileping, mis loob õigusliku selguse tuumajaama rajamiseks. Kuna ma olen seotud saladuse hoidmise kohustusega, siis ma ei saa väga detailselt rääkida. Võin öelda, et Eesti Energia jaoks ei ole projekt arenenud nii kaugele, et saaksime sellega liituda ja võrdselt Leeduga projekti kulusid katta.

Millised on probleemid, mis vajavad lahendust, et saaksite tuumajaama projektiga liituda?

Detailidest ma ei saa rääkida. Investor vajab kindlust, praegu seda piisavalt ei ole. Pole ka piisavalt selge projekti majanduslik konkurentsivõime.

Kas küsimus on jäätmete matmises?

On palju erinevaid küsimusi. Projektil on kolm osapoolt: asukohamaa, investorid ja ehitaja. Meie oleme potentsiaalne investor, aga vajalikud küsimused ei ole lahendatud.

Projekti on ette valmistatud kuus aastat. Kui kaua veel aega läheb?

Ei tea, see sõltub Leedust. Leedu on asukohamaa, Leedu juhib projekti ja Leedu ülesanne on teha projekt investoreile atraktiivseks. Leedu teab investorite muresid, kui nad suudavad need lahendada, siis saame edasi liikuda. Tuumaprojektid ei ole lihtsad, lõplik ehitushind selgub alles siis, kui jaam valmis, kuid asukohamaa peab andma investoreile õiguskindluse ja võtma rohkem riske kui investorid.

Majandusminister Juhan Parts lubas mullu sügisel, et selle aasta veebruaris otsustab valitsus tuumajaama ehitusega liitumise. Kas tahaksite anda uue lubaduse tähtaegade osas?

Ei, ma ei juhi tuumajaama ettevalmistamist. Mul ei ole vajadust siduda end ühegi kohustusega. Leedu tuumajaam on regiooni energiajulgeoleku jaoks väga vajalik, sest Leedu impordib praegu kaks kolmandikku elektrist Venemaalt. Üks kolmandik, mis riigis toodetakse, tehakse Vene gaasist. See ei ole Leedu jaoks just hea seis.

Kas teie diplomaatilised väljaütlemised on kattevari tõdemusele, et Leedu tuumajaama projekt on surnud ja Eesti ei liitu sellega mitte kunagi?

Nii ei saa öelda. Praegu on see meie jaoks täpsustamist vääriv võimalus. Mõned kulud meil on, vahel käime Vilniuses, aga need on väga väikesed, võrreldes projekti üldeelarvega. Kui projekt saab investeerimisküpseks, siis ma ei välista liitumist, aga praegu mul ei ole piisavalt selgust, et öelda, et liitume sellega käesoleva või tuleva aasta juunis või kas üldse liitume. Aga hoian projektile pöialt ja soovin, et sel läheks hästi.

Kui kaugele on jõudnud Jordaania põlevkiviprojekt?

Meie osalus Jordaania põlevkiviarenduses on praegu 65 protsenti, teine osanik on Malaisia firma YTL ja viieprotsendine osalus on ka kohalikul partneril. Elektrijaama ehitushange kuulutatakse peatselt välja, sügiseks on teada investeerimishind ja siis kaasame ka järgmised investorid.

Huvilisi on, aga ametlikult ei ole me veel järgmist müügilainet avanud. Kui ehitushind on käes, saame Jordaania valitsusega lüüa lukku ka elektriostu hinna. Jordaanias vabaturgu ei ole, meie mõistes põhivõrk ostab elektri ja müüb selle jaotusvõrkudele. Kõik riskid maandatakse pikaajalise elektriostu lepinguga.

Miks teil on USAs vaja lobiste palgata?

Ameerika Ühendriikides käib asi väga praktiliselt: lobist on firma esindaja, kes lepib kokku vajalikke kohtumisi. Ameerikas töötab see väga hästi, see on tavapärane. Erakordne oleks, kui hakkaksime ise kohtumisi otsima.

Kas te vaidlete Ühendriikide valitsusega riigimaade rentimise üle?

Enamik põlevkivist on eramaadel, osa ka renditud riigimaadel, kus meil on olemas rendileping. Ameerikas oli teemaks, et rendilepinguid tahetakse vähendada, teha muudatusi nendesse, kui tehnoloogia muutub, aga mingit suurt probleemi meil Ameerikas ei ole. Ameerikas on meil püsti väike ilmajaam, samuti käivad geoloogilised uuringud.

Põlevkivitööstust praegu Ameerikas ei ole. Eelmise sajandi 70.–80. aastail oli neil palju põlevkiviprojekte, isegi lennukikütust on toodetud. Uue tööstusharu nõuete tutvustamiseks ja reeglite paika panemiseks on vaja teha tööd. Seda ei saa teha siis, kui hakkame ehitama. Seda tööd on vaja teha süsteemselt ja pikka aega. Ameerikas tutvustame põlevkivitööstust ja oma kogemusi. Kui ametnikud ei tunne tööstust, siis on neil raske teha otsuseid. 

Kuidas teil edeneb Enefiti õlitehase tehnoloogia müük?

Huvilisi on palju, kuid kõik ootavad seda, et peagi valmiv õlitehas annaks esimese toodangu. Keegi ei osta seadet, mis ei tööta.

Teie olemasoleva õlitehase täisvõimsusel tööle saamine võttis ju aastaid.

Võib öelda, et selleks kulus 25 aastat. Viiel viimasel aastal, kui naftahind on kõrge, oleme pannud sinna palju tähelepanu ja teinud olulisi muudatusi tehnoloogias. Alles tänavu saavutame tehases esialgu projekteeritud võimsuse.

Tänapäeval ei ole meil aega ega kapitali, et uut tehast arendada proovi-katseta meetodil. Vana õlitehase väike pilootseade ehitati 1950, suurem pilootseade 1960 ja tehas 1980, mis alles aastal 2012 saavutab esialgu projekteeritud võimsuse.

Mis annab kindluse, et uue tehase käivitamine läheb kiiremini?

Eelmist tehnoloogiat arendati katse-eksituse meetodil. Nüüd on meie partner Outotec, kes on kogenud tehnoloogia arendaja. Vana õlitehas oli eksperimentaalseade, mida arendati elektrijaama kõrval väga väikse rahaga, kokkuhoitud materjalide arvelt.

Nafta hind oli madal, huvi õli vastu polnud. Praegu on nafta hind kõrge, tehas saab meilt palju tähelepanu ning kaasatud on professionaalne tehnoloogiaarendaja, kelle insenerid suudavad tänapäevaste vahenditega protsessi simuleerida.

Outotec on Soome firma, õlitehast arendavad Saksa insenerid. Kas Enefit on ikka enam Eesti tehnoloogia?

Õlitehas kuulub sajaprotsendiliselt meile, tehnoloogiafirmast 60 protsenti meile ja 40 Outotecile. 60 protsenti tehnoloogiast on meie oma. Meie tehnoloogia projektidega töötavad eri riikidest pärit inimesed. Eesti Energia on rahvusvaheline energiafirma, mille peakontor asub Tallinnas ja mille otsused tehakse Eestis.

Valitsus paneb sel aastal 150 ja tuleval aastal 200 miljonit eurot Eesti Energia kapitali lisaraha. Sellega on päevakorrast maha võetud ka teie börsile minek. Börsifirma staatuse saavutamine oli teile väga tähtis. Kui vaatate tagasi toona kohati väga inetuks ja dramaatiliseks läinud sündmustele, mis algasid paljutõotavalt, aga lõppesid börsiplaani luhtumisega, kas tegite midagi valesti?

Börsile mineku ettevalmistamine polnud minu otsus. Esmalt tegi valitsus otsuse, et hakkame IPOks valmistuma ja seejärel tegi valitsus otsuse, et aktsiaid börsil ei noteerita. Tegevjuhtkond ei saa teha omaniku otsuseid. Kui omanik ütleb, et valmistame ette ja siis ütleb, et ei lähe börsile, siis minul ei ole midagi öelda.

Võime diskuteerida, kas mõistlikum on panna raha Eesti Energia aktsiakapitali või teha sellega midagi muud. Kas osalus Eesti Energias on suurema väärtusega, kui omada ettevõtet sada protsenti või siis, kui minna börsile ja omada vähem, aga laieneda kiiremini.

Kui investeeringute teemat jätkata, Tallinna tuleb LNG terminal, kas sinna juurde tuleb kindlasti ka gaasielektrijaam?

Kindel see küll ei ole. Balti riikides on väga palju gaasielektrijaamu, mis ei tööta. LNG muudab gaasi kui elektritootmise kütuse aktsepteeritavaks, sest on mitu allikat, kuid gaasist elektritootmine ei ole odav. Praeguse börsihinnaga gaasielektrijaam ei tööta, kui hind on kaks korda kõrgem, siis töötab. Elektri hind peaks olema väga kõrge, ligikaudu 70–85 eurot megavatt-tund.

Mis on teie elektri börsihinna prognoos?

Stsenaariumid on erinevad, aga turuhinda ei ole keegi võimeline ennustama. Inimene, kes ütleb, et teab börsihinda, on kas hiromant või valetaja. Tulevikutehingud annavad aimu hindadest ja lubavad riske maandada, aga nende põhjal ei saa öelda, mis on homne või ülehomne elektrihind. Homse elektrihinna saab teada täna päeval kell kaks.

Eesti Energia
• Äritulud olid 2011. aastal 857 miljonit eurot
• Kasum 149 miljonit eurot
• 2011. aastal müüs 10,7 TWh elektrit ja 164 000 tonni põlevkiviõli
• Eesti Energia kaevandas mullu 18 miljonit tonni põlevkivi
• Eesti suurim tööandja, umbes 7500 töötajat
• Ettevõttel on ligi pool miljonit klienti
• Eesti suurima väärtusega firma