Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kreeklased krabavad Briti kodakondsust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kulukärbete vastu protestivad kreeklased.
Kulukärbete vastu protestivad kreeklased. Foto: SCANPIX

Üha suurem hulk Britannias resideeruvaid kreeklasi võtab endale Briti kodakondsuse – «kindlustuspoliisiks» Kreeka lahkumise vastu Euroopa Liidust, kui riik euroalast välja surutakse.

Nagu selgub siseministeeriumi statistikast, kasvas kreeklastele väljastatud kodakondsuste arv – milleks tuleb elada Britannias vähemalt viis aastat – aastate 2010 ja 2011 vahelisel perioodil 30 protsenti.

Kreeklased ütlesid Financial Timesile, et trendi põhjuseks on hirm ja ebakindlus kodumaa tuleviku pärast.

Isaac Karipidis, kes töötab Londonis Kreeka telejaama Antenna ja raadiojaama Real FMi korrespondendina, ütles, et on esitanud oma avalduse ja loodab sooritada testi septembris.

«Ma ei taha vastikuid üllatusi. Ma olen elanud siin üle 15 aasta. Mu kolm last sündisid Londonis. Mu maja on siin ja ma tunnen ennast osaliselt britina. Ärge saage minust valesti aru, aga pärast kõiki neid aastaid on mõlemad maad mu südames.»

2011. aastal anti Briti kodakondsus ligikaudu 325 kreeklasele – 2010. aastal oli vastav näitaja 250. Kuigi numbrid on väikesed, on viimane näitaja kõrgeim alates aastast 1990 ning kujutab endast teravat kontrasti avaldustega ülejäänud Euroopast, mille arv on 2011. aastaga 11 protsenti langenud.

Kõik, kellega FT rääkis, ütlesid, et taotlevad topeltkodakondsust.

Londonis baseeruv vabakutseline meediakorrespondent Thanassis Gavos ütles, et viimased pool aastat tuleb see teema kreeklastest sõpradega sageli jutuks.

«See on kindlustuspoliis. Kui sul on tunne, et Kreeka võib Euroopa Liidust lahkuda ja sa elad teises riigis, siis hakkad sa muretsema,» ütles ta.

Ta lisas, et enamik, kes Briti passi hankida kavatsevad, on elanud Suurbritannias juba kaua ja oleks teinud seda nagunii. «Kuid see [olukord] on asju kiirendanud. Kreeklasena on tänapäeval lihtne muretsema hakata,» ütles Gavos.

Siseministeeriumi poolt kaetud perioodil on euroala majandus- ja poliitkriis süvenenud, ühisrahabloki rahandusministeeriumide ametnikud üritavad hetkel üksteise abiga Kreeka lahkumise puhuks varuplaane valmis seada.

Vicky Pryce, Kreekast pärit City analüütik ja endine kõrge valitsusnõunik, ütles, et kreeklastele on kallis liikumisvabadus, mille ELi liikmelisus neile on kinkinud – ning nad kardavad isolatsiooni sattuda.

«Kreeklased tahavad väga Euroopasse kuuluda, sest neid ümbritseb endine Nõukogude Liit. Mõte, et nad võidakse triivima lasta, kohutab neid, sest see tähendaks, et nad paisataks tagasi 1970ndate kolonelide ajastusse,» ütles ta.

Briti Kreeka kogukond elab peamiselt Londonis, Kreeka konsulaadi andmetel on kreeklasi pealinnas 30 000-40 000.

Küproslaste avaldusi, keda on Londonis samuti arvukalt, arvestatakse siseministeeriumis eraldi.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Tagasi üles