Euroriigid valmistuvad Kreeka lahkumiseks
25. mai 2012, 08:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurotsooni rahandusministeeriumide tippametnike konverentskõnel lepiti kokku, et riigid teevad detailsed kavad juhuks, kui Kreeka peaks eurotsoonist lahkuma.
Eesti rahandusministeerium teemat kommenteerida ei soovinud, kuid Reutersi kinnitusel on kolm eurotsooni kõrget ametnikku öelnud, et Eurogroup Working Group (EWG), kuhu kuuluvad rahandusministeeriumide spetsialistid, võttis sellise otsuse vastu.
EWG on ettevalmistav kogu, kus ei võeta vastu lõplikke otsuseid, kinnitas Postimehele rahandusministeerium. Eestit esindab selles kogus ministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsleri kohusetäitja Tanel Ross.
Ka Kreeka rahandusministeerium eitas igasuguste kokkulepete sõlmimist. Belgia rahandusminister Steven Vanackere ütles aga Reutersile, et kõik varuplaanid kerkivad taas esile tänu ühele ja samale asjaolule: valitsused peavad ette nägema olukordi, mille tegelikkuseks saamist nad ei soovi.
Kreeka ametnike sõnul jookseb riik välisabita rahast tühjaks kahe kuu jooksul. Reuters viitas ka dokumendile, milles hinnnatakse Kreeka lahkumise võimalikku maksumust eurotsooni liikmesriikidele. Selle kohaselt peavad riigid «sõbraliku lahutuse» korral leidma raha Euroopa Liidu seest ning lisaks oleks vaja 50 miljardi euro suurust abi Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF).
Riikide detailsed plaanid ja ajakava pole teada. The Wall Street Journal kirjutas, et igal juhul pakutakse Kreekale mingit toetust, hoidmaks ära valitsusasutuste ja pangandussüsteemi kokkukukkumist. Ühe tippametniku sõnul ei saa Euroopa lasta Kreekal kokku kukkuda isegi juhul, kui see eurotsoonist lahkub.
Lisaks Kreekale endale kannatavad ilmselt ka eurotsooni liikmesriigid ja keskpangad, kes on Kreekale laenu andnud. On suur risk, et ka mitmed kommertspangad saavad suure kahjumi.
Tõsiseimaks probleemiks muutub ilmselt finantskriisi mõju võimalik ülekandumine teistesse riikidesse. Kõige suurem oht on, et Hispaania ja Itaalia lõigatakse rahvusvahelistelt turgudelt ära ning eurotsooni perifeeriariikides hakatakse rahvusvaluuta naasmise kartuses pankadest hoogsalt raha välja võtma.