/nginx/o/2012/04/25/1073856t1h476b.jpg)
/nginx/o/2012/04/28/1078788t1haaad.jpg)
Kuigi EIS vahetas juhti, on paljud probleemid jätkuvalt lahenduseta. Näiteks on pandud kahtluse alla internetidomeenide aastatasude EISi poolt kehtestamise seaduslikkus.
Segadus Eesti Interneti Sihtasutusega jätkub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile lahkus Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse esimehe ametist kriitikatule alla jäänud Marek-Andres Kauts, keda hakkab asendama seni SA nõukogu liige olnud vandeadvokaat Jaanus Tehver. Kauts jätkab sama asutuse nõunikuna.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul ei olnud Kautsi lahkumise taga majandusministeeriumi survet.
Sihtasutuse probleemid ei ole vangerduse tagajärjel aga kaugeltki läbi saanud, sest segadust külvab ka SA tegevuse seaduslikkus. Nimelt väitis Eesti Ekspressis avaldatud artiklis Glikman & Partnerid jurist Martin-Johannes Raude, et EIS võtab domeeniraha ebaseaduslikult. Raude sõnul täidab EIS avalikke ülesandeid ning seega ei ole sihtasutusel põhiseadusest lähtuvalt õigust domeenide aastatasusid kehtestada.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ei olnud telefoniintervjuu läbiviimise ajaks Raude artikliga tutvunud, ent samas ei näe minister aastatasude kehtestamises Interneti SA poolt juriidilist konflikti.
«Kõigil, kes selliste väidetega lagedale tulevad, tuleks teha põhjalik taustauuring ning näha, et paljudes Euroopa riikides on domeenihaldamise süsteem sarnaselt korraldatud.»
Eesti Interneti Sihtasutuse juhatusest lahkunud Marek Kautsi asendava Jaanus Tehveri sõnul on domeenide aastatasude sihtasutuse poolt kehtestamise seaduslikkus tõlgendamise küsimus. «Nii palju, kui on juriste, nii palju on ka arvamusi,» jäi Raude hinnangut kommenteerides napisõnaliseks.
Postimees pöördus probleemile õigusliku hinnangu saamiseks ka justiitsministeeriumi poole, paraku pole sealt veel ametlikku vastust laekunud.
Sihtasutuse tegevuste seadusele vastavust on uurinud ka andmekaitse inspektsioon ja konkurentsiamet, viimase menetlus pole veel lõppenud.
Andmekaitse inspektsioon on teinud Eesti Interneti Sihtasutusele ettekirjutuse, mille kohaselt tuleb EISil tõsta nii füüsiliste, kui ka organisatsiooniliste turvameetmete taset. «EIS on olnud koostööaldis ning asunud osa uusi turvameetmeid juba ka rakendama» tõdes andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Stina Liivrand.
Konkurentsiameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulitsa sõnul EISi hinnapoliitika kohta alustatud menetlus veel kestab, ning konkurentsiamet ei ole asja kohta lõplikku seisukohta veel kujundanud.