Eesti elanikud tarbisid mullu 10,2 liitrit puhast alkoholi inimese kohta

Foto: Margus Ansu

Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi tarbisid Eesti elanikud eelmisel aastal 10,2 liitrit puhast alkoholi inimese kohta ehk 5,7 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Kasv on siiski väiksem kui  TNS Emor väidetud 11 protsenti.

Uuringu korraldanud konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul andis joomise kasvu oma panuse sissetulekute suurenemine seoses tööhõive mõningase kasvuga. Võrreldes Põhjamaadega on seda tema hinnangul liiga palju ja meie eesmärgiks võiks olla Rootsi, kus mullu tarbiti 7,7 liitrit alkoholi elaniku kohta. Taanis oli joodud liitrite hulk 9,3, Norras 6,6 ja Islandil 5,9. Ainult Soomes joodi 0,4 liitrit elaniku kohta rohkem kui Eestis.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur pani imeks uuringu käigus ilmnenud inimeste suhtumist. Nimelt leidis 75 protsenti küsitletuist, et meil juuakse liiga palju, kuid ainult 2 protsenti arvas seda iseenda kohta. Järelikult oleks kõigepealt vaja muuta inimeste hoiakuid.

Josingu hinnangul on alkoholi puhul tegu väga keerulise kaubaga ja turuga, mida raske reguleerida. Akoholile kehtib aktsiisimaks, mida tõstes valitseb varimajanduse oht, teiseks on hinnad eri riikides väga erinevad, mistõttu toimub aktiivne piiriülene kaubandus.

Josingu sõnul pole Soomes ka sealne müügimonopol aidanud joomist ohjata. Salaturu ohtu seal küll pole, kuid probleemiks on alkoholi suurtes kogustes sissetoomine. Taanis on viimastel aastatel alkoholi tarbimine vähenenud seetõttu, et ühiskond on korrastunud - liiga palju juua pole lihtsalt võimalik, kui tahad tööd teha ja normaalselt elada.

Kõikjal, ka Eestis, on vähenenud kange alkoholi tarbimine ning suurenenud veini ja õlle joomine.

Eestis oli kange alkoholi hinnatõus (3,4 protsenti) mullu väiksem kui riigis keskmiselt (5 protsenti), mis samuti aitas kaasa tarbimise kasvule. «Alkoholi hind võiks tõusta mõnevõrra kiiremini kui teistel kaupadel, samas ei saa sellega liiale minna, sest siis hakkab vohama salaturg,» lausus Josing.