Viimasel ajal on meedias kõlanud üleskutseid teatada ohtlikest kaaneta kaevudest ja varisemisohus ehitistest, mis on omanikele kahe silma vahele jäänud. Eesmärgiks võimalikke õnnetusi ennetada.
Eluohtlik bussiootepaviljon ootab ohvrit
Mõnede hoonete omanikud ei hooli oma hoonete korrasoleku eest ja ärkavad alles siis, kui õnnetus on toimunud. Pole siis imestada, et viimaste lumerohkete aastate jooksul on varisenud lautade, elamute ja ühiskondlike hoonete katuseid. Pärnus kukkus kokku tühjana seisnud elamu, Lasnamäe elamult kukkus rõdupiire, Tallinna Kaubamaja tn 6 maja ees kukkusid krohvitükid rahva sekka ja Tallinna südalinnas prantsatasid Teatri Puhveti välistrassile suured krohvitükid, mis purustasid kohviku mööblit ja puidust terrassi jne.
Kuigi igal ehitisel ja tehnorajatisel on olemas omanik, leidub siiski hooletusse jäetud lagunevaid hooneid, mis sageli võivad inimestele surmalõksuks osutuda. Tartus on linn ehitanud bussiootajate heaoluks peaaegu igasse peatuskohta nüüdisaegse ootekoja. Kahjuks leidub veel peatusi, kus seisab vana ootepaviljon . Äärmiselt eluohtlik on Tartus Viljandi ringi juures Eerika autobussipeatuses asuv lagunev kärgtellistest ja betoonist paviljon, mis kuulub maanteeametile. Tartu Linnavalitsus on juhtinud küll maanteeameti lõunaregiooni juhtkonna tähelepanu bussiootepaviljoni halvale ja avariiohtlikule seisukorrale, kuid olukord paranenud ei ole. Näha on, et maanteeamet on kõva pähkel ja selle peale linnavalitsusel hammas ei hakka. Maanteeameti lõunaregiooni külm suhtumine avariiohtliku olukorra lahendamisse paneb tõsiselt imestama. Direktori asetäitja Tasu Prangli oma kirjas 07. mai 2012.a. teatab üleolevalt , et «kulutused selle ootepaviljoni kapitaalseks remondiks ei ole õigustatud. Tee hoolduse käigus tagatakse, et paviljon oleks reisijatele ohutu». Härra Prangli on unustanud, et paviljon asub suure liiklusega tee ääres, kus liiguvad rasked veomasinad, mille tekitatud vibratsiooni tagajärjel võib lagunev paviljon iga hetk variseda ja kivikamakad veereda sõiduteele.
Viimane aeg oleks lagunev rajatis lammutada, enne kui selle betoonpaneel mõnele inimesele kaela kukub või raske liiklusõnnetuse tekitab.
Ehitusseadusest tulenevalt peab ehitise ohutuse ja nõuetele vastavuse tagama ehitise omanik. Ehitise korrashoiu tagamiseks tuleb ehitist regulaarselt hooldada, teha korralisi ülevaatusi jälgimaks ehitise seisukorda. Seaduses ei ole vahet tehtud, kas on tegemist era- või riikliku omandiga . Ehitise omanikku saab kohustuse rikkumise korral karistada, kuid inimestega juhtunud õnnetuste puhul see inimelusid teisest ilmast tagasi ei too.