/nginx/o/2012/03/08/1003444t1hd77f.jpg)
Eestiski kasvava mets-õunapuu (Malus sylvestris) viljad on tillukesed ja kibeda maitsega. Sellest hoolimata on just see liik geneetiliselt väga lähedane sugulane tänapäevastele aed-õunapuudele (Malus domestica).
Kust on pärit aed-õunapuu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellisele järeldusele jõudis eri õunapuuliikide geene analüüsinud rahvusvaheline uurimisrühm. Inimene hakkas õunapuid kasvatama Kasahstanis ja sealt levisid maitsvad viljad mööda Siiditeed edasi, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Euroopas kasutati kohalikke kehva maitsega metsikuid õunu vaid siidri tegemiseks.
Magusad õunasordid saabusid Aasia lääneosast alles koos roomlastega. Pärast seda on aed-õunapuu arengulugu üpris segane.
Paljud teadlased peavad tänapäevase aed-õunapuu kõige olulisemaks esivanemaks Kesk-Aasias kasvavat mägi-õunapuud (Malus sieversii). Selle viljad võivad olla väga erineva värvuse ja maitsega.
Prantsuse, Hollandi, Belgia, Venemaa, Armeenia ja Hiina geneetikutest koosnev uurimisrühm analüüsis viie õunapuuliigi DNA mikrosatelliitseid järjestusi. Selgus, et tänapäevaste aed-õunapuude algsed esivanemad kasvasid tõesti Aasias.
Pärast seda hakati kultuurõunapuid ristama Euroopa mets-õunapuuga, ilmselt haiguskindluse suurendamiseks. Suur osa kultuurõunapuude geenidest pärineb just sellelt liigilt. Õunasorte paljundatakse enamasti pookimise teel, selle kunsti õppisid inimesed ära juba 3000 aastat tagasi.
Siiski ei leidnud uurijad aed-õunapuudel ühtegi märki pudelikaela-efektist ehk geneetilise mitmekesisuse vähenemisest.