Teenusmajanduse Koda: elamislubade andmine peab olema viisakas ja selge

Teenusmajanduse Koja tegevjuht Kaidi Ruusalepp. Foto: Toomas Huik

Teenusmajanduse Koda ja Finance Estonia esitasid riigikogule ettepanekud välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu parandamiseks, mis peaks muutma elamisloa väljastamise tingimused selgemaks ja üheselt mõistetavaks.

«Esitasime oma ettepanekud välismaalaste seaduse täiendamiseks nii, et rahvusvahelisele tarkusele – kas siis läbi tööjõu või läbi kapitali – oleks elamislubade andmine viisakas ja selge protsess. Et mõlemale poolele oleks üheselt selge, mis tingimustel elamisluba on võimalik saada,» selgitas Teenusmajanduse Koja tegevjuht Kaidi Ruusalepp. 

Ruusalepa sõnutsi on Eesti praegu maailmakaardil väike, kuid meie tegemised on jõudnud erinevaid kanaleid pidi laia maailma. «Ameerikas levib legend, et väike «e» sõnade ees (näiteks e-riik) on pärit Eestist. Me oleme kanda kinnitanud start-up maailmas, IT's, disainis, kultuuris,» rääkis ta. « Aga ühel hetkel saab enda sisemine jõud otsa. Piiride avamisel on alati see küsimus, et kuidas me avame ja kellele avame. Ma arvan, et Eesti peaks soosima rahvusvahelise tarkuse tulekut riiki, see aitab meid palju edasi,» tõdes Ruusalepp. 

Põhiküsimuseks seaduses hindavad muudatusettepanekute esitajad elamisloa andmise ja pikendamise otsuste tegemise hinnangulisust. Teenusemajanduse ettevõtjate ettepaneku kohaselt peaks ametnikul olema konkreetsed kriteeriumid, mille abil ta saab määratleda, kas on tegemist olulise panusega Eesti arengu jaoks või mitte. «Antud kriteeriumid peavad olema kooskõlas Eesti riigi prioriteetsete arendavate valdkondadega ja kriteeriumid peavad olema võimalikult läbipaistvad, andmaks selget sõnumit Eestit keskkonnana kaaluvatele investoritele, talentidele ja ka nendega Eestis seotud osapooltele (tööandjad, ülikoolid, teenuse osutajad),» seisab ettepanekute tekstis. Ettevõtluse hindamiseks kasutatakse majandusteoorias, statistikas ja mitmetes seadusandlustes kolme mõõdikut: varasid, käivet või töötajaid.

Välismaalaste seaduse kontekstis võib kapital olla investeeritud kas finantsvarasse (sh deposiidid, aktsiad, fondiosakud, võlakirjad), otseinvesteeringutena kinnisvarasse või ettevõtlusesse.

«Määratlemaks olulisust Eesti majandusele teeme ettepaneku võimaldada elamisloa taotlejale või tema esindajale (nt. tööandja) tulla vastutava ameti (MKM või PPA) juurde nõustamisele, et arutada ettevõtja investeerimisplaanide ja Eesti riigi  arengu jaoks oluliseks peetavate kriteeriumide kokkusobivust ja nende võimalikku kohandamist,»  seisab kirjas.

Välismaalasel, kellel on osalus äriühingus, peab olema vähemalt 65 000 eurot kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis või väärtpaberituru seaduse § 2 lg 1 p 1-5 nimetatud Eestis registreeritud väärtpaberitesse.

«Eelnimetatud täiendus annab võimaluse elavdada oluliselt Eesti majandust läbi oma varade investeerimise Eestis väljaantud väärtpaberitesse,» märgivad ettevõtjad.

Kui on tegemist elamisloaga ettevõtluseks, tuleks teenusmajanduse ettevõtjate hinnangul omistada väiksem tähtsus ettevõtja Eestis viibimise kohustusele ja seada primaarseks kapitali kaasamine ning reaalne ettevõtte käivitamine. Kaasaja maailmas ei veeda tihti aktiivsed ettevõtjad üheski riigis enam kui poole ajast. «Teeme ettepaneku vabastada isik, kellele on antud elamisluba ettevõtluseks, nõudest viibida Eestis enam kui 183 päeva aastas,» seisab ettepanekutes.

Ka soovitavad ettevõtjad riigikogule saadetud kirjas luua koostöös teiste ministeeriumidega majanduse vajadusi arvestav rändestrateegia, mis seoks omavahel tegevused hariduse, majanduse, julgeoleku jm valdkondades.

Lisaks tuuakse ettepanekutes välja vabaabielude probleem, sest praeguse seaduse kohaselt ei ole mitteabielulises suhtes oleval elukaaslasel võimalik elamisluba taotleda.

Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu läbis esimese lugemise riigikogus 9.mail. Muudatusettepanekute tegemise tähtaeg oli 23. mai.