Alates hetkest, mil duo Ell ja Nikki mulluse eurovõidu koju kandis, valmistus Aserbaidžaan tänavuseks kitši, kitsaste särkide ja kassikulla konkursiks G20 tippkohtumist vääriva tõsidusega.
Eurovisiooni harmooniat häirib inimõiguslaste hädakisa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmeks aastaks mõeldud pealinna-arenduse-kava pigistati 12 kuu raamidesse.
Ürituse infrastruktuuri on valatud ca 100 miljonit dollarit riigiraha. Valminud on lennujaama maantee, avardatud on Bakuu parke ja mereäärset promenaadi, kerkinud on imposantne 23 000 inimest mahutav kontserdimaja.
Valitsusele, kaks aastakümmet Heidar Alijevi ja nüüd tema poja Ilhami feodaalvaldusele, on laulukarussell suur šanss lükata riik rambivalgusse ja propageerida nii turismi kui igatsust korraldada 2020. aasta suveolümpiat.
Samal ajal on üha suurema luubi all Aserbaidžaani inimõiguste seis. Nädalavahetusel toimuvat finaali ähvardavad varjutada arvukad instidendid.
Amnesty Internationali ja Human Rights Watchi nõelav kriitika on presidendi administratsiooni tõrjuvalt tagajalgele ajanud.
Nagu kinnitavad kohalikud aktivistid, eemaldati ebaseaduslikult kodudest sajad Bakuu elanikud – et valmistada teed uutele ehitistele, sealhulgas ka kontsertmajale, kus toimub Eurovisioon.
Ühtlasi väidab Human Rights Watch, et ebaõiglaselt istub trellide taga pool tosinat ajakirjanikku.
Viimase kahe kuu jooksul on haiglasse toimetatud üks vaeseomaks pekstud uuriv ajakirjanik. Teist ajakirjanikku, Kadija Ismailovat Radio Libertyst ähvardatakse tema magamistoas salakaameratega filmitud seksivideo avalikustamisega – kui naine ei lõpeta Alijevi pere korruptsiooniasjade uurimist.
Valitsus on lubanud ajakirjanike juhtumeid uurida ja eitab väiteid, nagu ei oleks lammutatud eluasemeid inimestele õiglaselt kompenseeritud.
Samal ajal väidab aga valitsus, et probleemid on sise- ja välisjõudude kätetöö – nt olevat selles süüdi Iraani eriagendid – kes soovivad määrida Aserbaidžaani reputatsiooni Eurovisiooni künnisel.
Läinud nädalal läks presidendibüroo opositsiooni vastu lausrünnakule.
«Kahjuks on Eurovisioonist saanud mõnede jaoks võimalus taotleda stipendiume valitsusvälistelt organisatsioonidelt ning teostada oma isiklikke ambitsioone. Ja kahjuks viiakse kõiki neid kampaaniaid ellu demokraatia lipu all,» ütles pressikonverentsil valitsuse PR-osakonna juhataja asetäitja Vugar Alijev.
«Väited, nagu piirataks oluliselt sõnavabadust... ei vasta tõele. 2011. aastal lõpetas töö ajaleht News of the World ja paljud nende ajakirjanikud arreteeriti ja interneti kasutust piirati. Kas see tähendab, et Briti valitsus oli ebademokraatlik ja avaldas meediale survet?»
PR-osakonna juhataja Ali Hasanov ütleb, et riigis on 40 000 ajakirjanikku ja nende vastu on viimase paari aasta jooksul toime pandud vaid käputäis rünnakuid.
«Aserbaidžaanis on samad probleemid, kui Saksamaal, Inglismaal, Bulgaarias ja teistes maades,» selgitas Hasanov.
Ismailova näeb olukorda siiski läbi erinevate prillide. Läinud nädalal teatas Aserbaidžaani esindaja Euroopa Inimõiguste Kohtu juures, et kuigi ajakirjanik kaebab oma privaatsuse rikkumise üle, on ta ise «häbenematult» sekkunud presidendi eraellu.
«Nad ei oska magamistoal ja äriasjadel vahet teha,» ütles Ismailova.
Ismailova ja teised režiimi kriitikud näevad Eurovisioonis võimalust tõmmata riigi poliitikale rahvusvahelise üldsuse prožektorid.
«Millal siis veel häält tõsta? Eurovisioon on meie võimalus – muul ajal ei pööraks keegi meile tähelepanu,» ütleb Nurija Halikova, kes oma Bakuu kesklinna kodus välja visati – ja sai vastutasuks hüvitise, mis naise sõnutsi on vaevalt kaks kolmandikku turuhinnast.
Afag Ismailova – arst, kes samal kombel kodust lahkuma sunniti – ütleb, et presidendiperel «on igal pool paleed. Ja mis mul on? Mul oli kodu, mis maha lammutati. Kuigi mul oli kaks kohtumäärust ette näidata.»
Kuigi enamik kohalikke võib kuulajale kerge vaevaga võimupere rikkusi ette vuristada, ei ole hajutatud meeleavaldused Bakuus tuult tiibadesse saanud.
Naftarikkused on vaesusmäära viimase kümnendiga 50 protsendilt alla 8 protsendi tõmmanud. Kasumitest on rahastatud ehitus- ja infrastruktuuriprojekte.
Enamik kodanikke võtab Eurovisiooni kui puhkust ning – nagu valitsuski – paneks poliitika parem kõrvale.
«Meil on siin palju kalleid autosid, kalleid kortereid ja kalleid hotelle. Aga inimesed kohanevad sellise süsteemiga,» ütleb Farid Arifoglu, Kadija Ismailova kolleeg Radio Libertyst.
«Opositsioon puudub,» ütleb ta otse. «Kohalike meelest on kõik kombes.»
Copyright The Financial Times Limited 2012