/nginx/o/2012/02/01/936630t1h315c.jpg)
Salakaubavedu on paraku Lõuna-Eestis üks tulusamaid elukutseid, maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul ei tohiks aga salakaup olla viis sotsiaalsete probleemide lahendamiseks.
Salakaubaveost on Eestis saanud elukutse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku jääb Eestil makse saamata aastast 70 miljonit eurot, kusjuures kõige rohkem teeb peavalu tubakaaktsiis. Üsna ilmekas on aga ka see, et näiteks Narvas on täna 60 000 elanikku, Ivangorodis 20 000, bensiinijaamu on viimases aga 4 korda rohkem. tõi Veermäe näite tööandjate keskliidu, maksumaksjate liidu ja IFA-Eesti ümarlaual.
Palju õigustatakse suurt salakaubavedu ka sotsiaalsete probleemidega. «Kas see on lahendus sotsiaalsetele probleemidele, kui lubame inimestel tegeleda salakaubandusega. Minu jaoks tekitab see küsimusi,» rääkis Veermäe.
«Lõuna-Eestis on salakaubavedu elukutse. Täna on võimalik endale kütust koju tellida, meie andmetel teenitakse seal igakuiselt kuni 3000 eurot netopalka,» tõdes ta samas.
Samamoodi on väga levinud salasigarettide müük ja inimesed peavad seda igati vastuvõetavaks. Esiteks peaks Veermäe sõnul muutuma suhtumine, sest Venemaa niipea aktsiise tõstma ei hakka. Täna on tõsi aga see, et inimesed käivad päevas mitu korda üle piiri, nii palju kui jõuavad, et võtta kaasa legaalne kogus kütust, tubakat või alkoholi.
Selle vastu on EMTA välja pakkunud, et inimene saaks normkoguse kaasa võtta ainult korra nädalas. Lätis langes nii inimeste kui sõidukite piiriületuste arv pärast taolise reegli kehtestamist 40 protsendi ringis.