Penttilä: Soome võiks Eesti maksusüsteemist malli võtta

Risto Penttilä Foto: Peeter Langovits

Soome kaubandus- ja tööstuskoja esimehe Risto Penttilä sõnul võiks Soome õppust võtta Eesti maksusüsteemist, Eesti aga jälle Soome ja Rootsi headest sotsiaaltagatistest.

Olete öelnud, et Põhjala tähtsus Euroopa Liidus kasvab, mis siis kui Lõuna-Euroopa sellega nõus ei ole?

Arvan, et meil seisab ees lihtsalt rohkem turudistsipliini. Valitsused ei saa kulutada, nad peavad ka vaatama, kus kohast nad oma raha saavad ja see tähendab, et riikidel, kelle rahandus on korras, on lihtsalt suurem sõnaõigus.

Eesti ja Soome jaoks on see kindlasti hea uudis.

Kui vaadata, kuidas Euroopa areneb, siis liigume Põhjala ajastu suunas. 1990. aastatel oli selge, et mängu juhivad Saksamaa, Prantsusmaa ja Komisjon. Sajandi alguses läks aga väga hästi hoopis tuumikust kaugemal olevatel riikidel, nagu Tšehhi, Eesti, Iirimaa. Praegu on selge, et järgmine faas on see, kus Põhjamaad võtavad ohjad oma kätte.

Eestlased leiavad, et neid küll kiidetakse pidevalt, aga need, kes on olnud vastutustundetud, elavad ikkagi paremini.

Need, kes saavad abipakette, on praegu justkui haiglas intensiivravil, ja te ei tahaks kindlasti nende nahas olla. Vastutustundlik käitumine tasub ennast lõpuks ära.

Soome oli ainuke riik maailmas, kes maksis Esimeses maailmasõjas võlad tagasi. Jätkasime sellega isegi pärast Teist maailmasõda, mitte keegi teine ei teinud seda. Täna on aga Soomel selle pärast väga hea maine, sest ta käitus pea sajand tagasi vastutustundlikult.

Kui käitute pikka aega vastutustundlikult ja õigesti, lõikate sellest lõpuks ka kasu. Saan muidugi ka sellest aru, et makromajanduslikult on kõik numbrid Eestis väga head, aga inimestel on ometi väga keeruline: energiahinnad on kõrged ja käibemaks tõusis.

Kindlasti ei ole see kellelegi meelt mööda, aga tulevikule mõeldes on see vaeva väärt.

Kas arvate, et Euroopa peaks liikuma föderatsiooni suunas?

See on suur küsimus, arvan, et neil on vaja ühisturgu, eurot ja struktuuri, mis nende toimimise tagab. Ma ei unista aga poliitiliselt integreeritud Euroopa üliriigist, sest siis tuleb hakata makse harmoniseerima ja enamasti harmoniseeritakse neid ülespoole, nii kaotaksime oma konkurentsivõimet ülejäänud maailma suhtes.

Ühisturgu ja eurot tuleb rohkem kaitsta, aga mitte sammugi rohkem.

Näeksin hea meelega suuremat integratsiooni euroalas ja arvan, et need, kes ei taha selles osaleda, jäävad lihtsalt üha kaugemale maha.

Arvan, et on ka suurepärane, et Eesti esitab oma liberaalse majandusmudeliga väljakutse Soomele ja Rootsile. Ja kui üksteiselt veidi õppida, võib see maailmanurk olla väga konkurentsivõimeline ja sotsiaalselt õiglane.

Maksude koha pealt peaksid Soome ja Rootsi õppima Eestilt, selles, mis puudutab sotsiaalpoliitikat ja garantiisid, võiks Eesti üht-teist kõrva taha panna Rootsist ja Soomest.

Mida peaks tegema, et tööjõud Euroopas vabamalt liiguks?

Kindlasti tuleks seda julgustada. Näiteks peaksid ka Eesti ja Soome ülikoolid rohkem koostööd tegema ja Eesti tudengid peaksid tulema Soome kas või ainult üheks semestriks. See aitab luua tutvusi ja tulevikus võimalusi rohkem koostööd teha. Seda enam, et sarnase kultuuri tõttu on koostöö hõlpsam.

Kindlasti peaks ka vanematele inimestele selgitama, et välismaal õppimine ja töötamine annab elule rikkust. Täna on Soomel aga Rootsiga märksa rohkem vahetusprogramme kui Eestiga.

Arvan, et on suurepärane, et tööturg Eesti ja Soome vahel on muutumas ühiseks.