Seaduseelnõu tahab taksonduses korra majja lüüa

Piraattaksod. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Uue ühistranspordiseaduse eelnõuga antakse taksojuhtidele õigus küsida kliendilt taksomeetri näidust odavamat tasu, samas saavad omavalitsused loa ohjata liigkasu võtvaid taksofirmasid ja pettureid.

Valitsuse kooskõlastusringile jõudnud ühistranspordiseaduse eelnõu eesmärk on lappida seaduseauke kehtivas, 2000. aastast pärit seaduses. Suur osa praegustest probleemidest on seotud just taksodega - näiteks ebaselged hinnakirjad, lubadeta juhid, turiste nöörivad sohvrid ja jäik hinnapoliitika.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis koostatud eelnõu lubaks taksojuhil sõitjaga kokkuleppel küsida teenuse eest odavamat hinda, kui taksomeeter näitab. Sellisel juhul peab hinnas sõitjaga kokku leppima enne sõidu alustamist.

Sätte põhjuseks on see, et praktikas pakuvad taksod ka praegu kokkuleppehindu, kuigi seadus seda ei reguleeri. Seda näiteks väheste klientidega perioodil; juhul, kui kliendil pole võimalik täissummat maksta või tegemist on pikema veoga väljaspool takso tavapärast teenindamispiirkonda.

Omavalitsuse õigused laienevad

Samal ajal annab eelnõu valla- või linnavalitsusele õiguse kehtestada taksofirmadele loetelu teenustest, üksnes mille eest võib kliendilt raha küsida.

See välistaks näiteks olukorra, kus taksojuht määrab lisatasu, millest klient ei pruugi teadlik olla. Sagedasem näide sellest on lisatariif vastavalt sõitjate arvule taksos. «Ilma sellise piiranguta saaks vedaja kehtestada sisuliselt lõputu hulga eraldi hindu ja teenuseid, millel ei pruugi
taksoveoga suurt seost olla,» märgitakse eelnõu seletuskirjas.

Veelgi enam, omavalitsustel tekib õigus kehtestada oma piirkonnas tegutsevatele taksodele teenuste hinnakirja vorm. See aitaks tagada, et taksodel on ühesuguse väljanägemisega hinnakirjad ja kliendil parem teenusepakkujate vahel valida. Seejuures keelatakse mis tahes üksiku teenuse hinna eraldi esiletõstmine ja teise varjamine, mis võib luua väärettekujutuse teenuse tegelikust hinnast.

Lisaks saavad valla- ja linnavolikogud õiguse kehtestada sõidualustustasu, sõidukilomeetritasu ja ajatasu ülemmäärad. Pikka aega on kõrged taksohinnad olnud mureks Tallinnas ja Tartus. Eelkõige on seadusesäte mõeldud välisturistide kaitseks, kes kannatavad ebamõistlikult kõrgete hindade pärast.

«Leidub mitmeid vedajaid, kes välisturistide teadmatust ära kasutavad. Tavamõistes ülikõrged hinnad langetavad Eesti või kitsamalt Tallinna kui turismisihtkoha mainet,» põhjendas majandusministeerium, nentides samas, et hinnad teevad liiga ka kohalikele elanikele.

Kuna selline otsus tähendaks taksofirmadele ettevõtlusvabaduse piiramist, sunnib eelnõu omavalitsust arvestama, et taksofirmal oleks hinnalaele vaatamata võimalik kasumit teenida.

Libataksodele kriips peale

Piraattaksode vastu võitlemiseks luuakse taksojuhile uus kohustuslik dokument – teenindajakaart, mille jagamine on seni olnud omavalitsuse valik. Selle saamiseks tuleb sohvril lisaks muudele dokumentidele esitada ka tõend, et ta oskab piisavalt ehk vähemalt B1-tasemel eesti keelt.

Uued reeglid luuakse ka sõidukitele. Näiteks keelatakse autodele mistahes taksotunnuste kandmine ja taksoteenuse osutamine, kui juhil puuduvad taksoveoluba, sõidukikaart ja teenindajakaart. Sättega on silmas peetud piraatbusside omanikke ehk isikuid, kes bussijaamades sõitjaid värbavad.

Ministeeriumi sõnul on viimasel ajal küllaltki sagedad olukorrad, kus juhid paigaldavad sõidukitele plafooni ja taksomeetri, kuid kontrollimisel väidavad, et taksoveo asemel pakuvad nad hoopis sõiduki renti koos juhiga.