Euroliit paneb illegaalide palkajale rängad karistused

Itaalia linna Lampedusa meer Bernardino De Rubeis kõnelemas meeleavaldajatega, kes protesteerivad immigrantide kinnipidamiskeskuse vastu. Foto: AFP / Scanpix

Europarlament kiitis lõplikult heaks direktiivi, mis lubab määrata ränki karistusi ebaseaduslikke sisserändajaid palkavatele firmadele.

Kõige tõsisemate juhtumite puhul lubab direktiiv määrata illegaalide tööandjaile ka kriminaalkaristusi. Samal ajal annab direktiiv võimaluse ebaseaduslikele sisserändajatele Euroopa Liidus seaduslikult tööd teha. Samas paneb direktiiv tööandjale vastutuse ka oma alltöövõtjate tegude eest.

Tõsisteks juhtumiteks loetakse näiteks korduvat rikkumist ning suure hulga ebaseaduslike immigrantide töölevõtmist, aga ka orjastavad töötingimused. Kriminaalkaristuse eelduseks on, et tööandja teadis, et töötaja on kas illegaal, inimkaubanduse ohver või alaealine.

Tavalisemate juhtumite puhul piirdutaks siiski tööandjate trahvimisega, samuti võib tööandjaid sundida riikide kodanikele välja maksma nende saamata töötasu. Ka võib tööandjaid jätta ilma riigihangetes osalemise õigusest ning õigusest Euroopa Liidu toetustele.

Süüdi olev tööandja peab lisaks maksmata töötasule hüvitama ka kõik muud tööga seotud rahalised õigused, nagu ka tasumata maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Tööandja kanda jäävad vajadusel ka kulud, mis kaasnevad sisserändaja koduriiki naasmisega.

Europarlamendi saadikud soovisid direktiivi heaks kiitmisega, et liikmesriigid looks illegaalide palkamise vähendamiseks ka tõhusa pealekaebamissüsteemi. Direktiivi järgi peab iga riik määrama kolmanda osapoole, näiteks ametiühingu, kel oleks võimalus teavitada seadust rikkuvatest tööandjatest ilma, et neid süüdistataks illegaalsele immigratsioonile kaasa aitamises.

Samuti antakse ebaseaduslikule sisserändajale, kes on valmis esitama oma tööandja vastu kaebuse, võimalus saada ajutine elamisluba.

Direktiivi eesmärgiks on võidelda ebaseadusliku sisserändega, sest Euroopa Liidus töötab umbes 4,5-8 miljonit illegaali.