Riik lubaks transpordifirmadelt tagatisraha nõuda

Tagatise nõude võiks ministeeriumi arvates sissekirjutada praamifirmadega sõlmitud lepingutesse. Foto: Priit Pullerits/Postimees

Kui seni nõudis riik reisifirmadelt tagatisraha, mille eest probleemide korral reisijaid kodumaale tuua, siis nüüd plaanitakse sarnane nõue sisse kirjutada ka uude ühistranspordi seadusesse.

«Pädeval asutusel on õigus vedajalt nõuda avaliku teenindamise kohustuse täitmise tagamiseks kohast tagatist vedaja poolt avaliku teenindamise lepingu täitmata jätmise korral kahjude hüvitamiseks,» seisab uues ühistranspordiseaduse eelnõus.

Majandusministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda selgitas, et tagatise vajadus tuleneb asjaolust, et teatud juhtudel ei ole ühistransporti võimalik kiiresti ümber korraldada või asendada ning sõitjatele vajaliku teenindamise tagamine võib olla keeruline.

«Tagatis võib olla vajalik näiteks praamiliikluses, kuna praamiliikluse kui raskesti asendatava transporditeenuse võimaliku katkemise puhul tuleks tellijal leida inimestele kuni praamiliikluse taastamiseni alternatiivne liikumisvõimalus, mis võib osutuda kulukaks,» tõi ta näite.

Tagatis kirjutatakse sellisel juhul avaliku teenindamise lepingusse. «Mingit konkreetset tagatisfondi ei pea vedajatel olema, tagatise suurus peab olema vastavuses konkreetsel juhul sõlmitava avaliku teenindamise lepinguga, st sõltub konkreetsel juhul transpordiliigist, veomahust, puudutatud sõitjate arvust, alternatiivide olemasolust jms,» rääkis Ruuda.

Ta lisas, et sõitjatele peaks see andma lisakindluse, et nad saavad mingis vormis vajaliku transporditeenuse kätte.
«Lisaks on oluline, et Euroopa Liidu õiguse kohaselt peab igal tasulist veoteenust osutaval bussivedajal olema täidetud finantssuutlikkuse tagamise nõue, mis tähendab, et vedajal peab olema täidetud omakapitali olemasolu kohustus 9000 eurot ühe sõiduki korral ja 5000 eurot iga järgneva bussi kohta,» lisas pressiesindaja.