Eesti inimesed on hakanud viina asemel veini jooma

Eestlastele meeldib Tšiili punane vein. Foto: Peeter Langovits

TNS Emor uuringust selgus, et kui viina tarbijate osakaal on viimastel aastatel vähenenud ja õlle oma samaks jäänud, siis veini joodi mullu Eestis 18 protsenti rohkem kui aasta eest.

Kui 2010. aastal joodi Eestis veini ühe täisealise elaniku kohta 7,7 liitrit, siis läinud aastal juba 9,1 liitrit. Maailma kõige suuremad veinitarbijad on prantslased, kes eelmisel aastal tarbisid 52,5 liitrit inimese kohta aastas, samuti itaallased, kes jõid 52 liitrit. Põhjamaadest on suurim veini tarbimine Taanis – 38 liitrit. Soomes oli see näitajad 15,2.

Eesti elanikest tarbib veini 70 protsenti, kusjuures 45 protsenti eelistab punast veini ja 21 protsenti valget. Valget veini juuakse rohkem suvel.

TNS Emori juhtekspert Aivar Voog ütles, et veini tarbimise poolest hakkame lähenema Põhjamaadele, eriti Soomele. Õlle tarbimine on viimastel aastatel olnud stabiilne, viina müük aga vähenenud. Samas müüakse siidrit järjest enam.

Uuringu tellinud Altia Eesti juhatuse liige Kristel Mets ütles, et nemadki on seoses Eesti inimeste tarbimiseelistuste muutumisega suurendanud oma veiniportfelli osa kogumüügis.

Tema sõnul eelistab 26 protsenti Eesti inimestest Tšiili veine, järgnevad Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia. Üheks põhjuseks võib olla Tšiili veinide hea hinna ja kvaliteedi suhe, mis tuleneb sellest, et seal doteerib riik tootjaid.

Uuringust selgus, et nooremad inimesed eelistavad magusamaid veine, vanemad aga kuivemaid. Kõige rohkem pooldajaid ehk 35 protsenti on poolmagusal veinil, kuiva veini eelistab 17 protsenti. Punase viinamarja sortidest on eelistatuim Cabernet Sauvignon, järgnevad Merlot ja Shiraz. Valgete sortidest on eelistatuim Chardonnay, millele järgnevad Sauvignon Blanc ja Riesling.

Kui meil eelistatakse veini osta pudelis, siis Põhjamaades tarbitakse rohkem suuri pakiveine, millel on pikk säilivusaeg. Seal ostetakse ka korraga suuremad kogused.