/nginx/o/2012/05/17/1109940t1h10c5.jpg)
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhatuse hinnangul käitus valitsuskoalitsioon reetlikult, võttes vastu seadusemuudatuse, mis jätab töötuskindlustushüvitisest ilma omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkuvad inimesed.
Ametiühingud peavad võimuliidu käitumist reetlikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametiühingute keskliidu juhatus märkis neljapäeval tehtud avalikus pöördumises, et töötuskindlustushüvitis, mis pidi korvama töötajate tagatiste vähendamise uues töölepingu seaduses, oli üks olulisemaid punkte 2008. aasta aprillis sõlmitud ametiühingute, tööandjate ja valitsuse kolmepoolses kokkuleppes. «Sellise käitumisega näitas valitsuskoalitsioon üles reetlikkust ja süüdimatust, rikkudes sotsiaalpartnerluse head tava pidada läbirääkimisi heas usus ja täita saavutatud kokkuleppeid,» märkis juhatus.
EAKLi juhatuse sõnul tekib küsimus, miks ei algatanud valitsus uusi läbirääkimisi. Nende kinnitusel on ka tööandjate keskliit varem rõhutanud, et kolmepoolset kokkulepet ei saa teisi osapooli kaasamata muuta.
«Eriti küüniliseks teeb koalitsiooni sõnamurdlikkuse asjaolu, et veel mullu sügisel põhjendas valitsus töötuskindlustuse maksemäära säilitamist 4,2 protsendi tasemel just vajadusega luua täiendavaid reserve nende töötuskindlustushüvitiste maksmiseks, mis napilt pool aastat hiljem tühistati. EAKL peab eriti taunimisväärseks, et valitsuskoalitsioon pole andnud ühtki vähegi arvestatavat selgitust sellisele käitumisele,» teatas juhatus.
Keskliidu juhatus nõudis pöördumises, et valitsus lõpetaks töötuskindlustuse kasutamise varjatud maksutõusuks ning töötajate maksukoormuse suurendamiseks. Samuti soovisid nad selgitusi, mida kavatseb valitsuskoalitsioon Eesti töötajate olukorra parandamiseks teha.
Riigikogu võttis töölepingu seaduse muudatuse vastu eelmise nädala teisipäeval, kui selle poolt hääletas 49 koalitsioonisaadikut ja vastu oli 43 opositsiooni kuuluvat riigikogu liiget. Seadusega tunnistati kehtetuks 2013. aastal jõustuma pidanud sätted, mis nägid ette töötuskindlustushüvitise maksmist inimestele, kes lõpetavad töösuhte poolte kokkuleppel või oma algatusel.