Eesti Mündiäri müüb 1930. aastal vermitud kahekroonist Toompea pildiga münti 39 euro eest, asjatundja kinnitusel on see hind üle pakutud.
Mündifirma pakub Eesti kahekroonist neljakordse hinnaga
«Nüüd /../avaneb Teil erakordne võimalus omandada autentne sõdadevahelise aja hõbemünt üksnes 39 euro eest!» reklaamib Eesti Mündiäri 1930. aastal vermitud kahekroonist hõbemünti, mille on kujundanud kunstnik Günter Reindorffi. Pakkumise lõpus soovitatakse ostmisega kiirustada, sest erihinnaga müntide hulk on piiratud.
«See on täiesti jabur hind. Otsitakse lihtsalt rumalaid inimesi, kes ei tea hinda ja neile võib muidugi ükspuha, mida rääkida,» ütles Veikko Olonen Reval Antiigist, kuuldes mündi hinda.
Antiigiärimehe sõnul pole tegemist mingi haruldusega ning neid on võimalik kogu aeg osta. Võimaliku hinnana pakkus ta välja kuni 10 eurot. «Üheksakümnendatel müüsin ma neid kaheksa krooni tükk, nüüd muidugi on hind tõusnud,» tõi ta näite mündi väärtusest.
1930. aastal vermitud mündist on olemas ka erisusi, millest üks maksab Oloneni kinnitusel märksa enam. «Sellel on vermimisviga, aga see on haruldane. Mul on neid olnud kolm tükki, kuigi läbi käinud on tuhandeid,» sõnas Olonen. Vermimisveaga kahekroonise hind võib olla paarsada eurot.
Eesti Mündiäri juhataja Monica Kitsingu sõnul ei ole nende pakutavad 1930. aasta Toompea mündid sellised haruldused.
Ta lisas, et muidugi võib iga tarbija osta münte ka järelturult kas üksikute müntide vahendajatelt või internetist, ent sellega kaasnevad alati ka teatud riskid. «Meie hinnad sisaldavad alati kõiki turvalisuse garantiisid, ehk meie spetsialistide tööd ning muid lisateenuseid.» Kitsingu sõnul pakub mündiäri eelkõige nõutumaid ja väga heas seisukorras münte. Igal mündil on autentsussertifikaat, mille on koostanud firma spetsialistid, ning iga mündiga tuleb kaasa ka selle ajalugu tutvustav informatsioon.
Antiigiärimehe Veikko Oloneni hinnangul pole Toompea kujutisega münti rahapaigutamise eesmärgil mõtet soetada. «Nad on pandud ilusasse pakendisse ja küsitakse topelthinda, loomulikult ei ole võimalik seda raha tagasi saada. Teine ostab neid ühekaupa ja saab poole odavamalt,» arvas ta. Oloneni sõnul on olemas mõned väiksetiraažilised Eesti meenemündid, mille puhul rahapaigutus end ära tasub.
«Nende puhul peab olema inimene, kes natukene asja jagab, ja siis on võimalik teenida,» selgitas ta. Aga hästi suure tiraažiga müntide puhul ei tasu see end ära, sest nende hind ei tõuse kunagi, kuna neid on nii palju. «Invetseerida on mõtet haruldastesse müntidesse, mida ei ole palju. Nende puhul võib tõus olla suur,» selgitas ta.
Eesti kahekroonine on esimene münt «Euroopa hõbepärandi» kollektsioonist, kuhu kuuluvad Euroopas enne II maailmasõda viimast korda väärismetallidest vermitud mündid. Tellides Eesti kahekroonise, saab inimesest koguja ja edaspidi tuleb talle iga kuu postkasti uus münt, mille eest tuleb tasuda 59 eurot, lisaks 3,20 mündi pakkimise ja saatmise eest. Inimesel on võimalik tellitud münt 15 päeva jooksul tagastada.