USA demokraadid ja vabariiklased ristasid kolmapäeval taas piike, kui teemana kerkis üles taas võlalimiidi võimaliku suurendamise küsimus, mille eelnõusse president Barack Obama ei taha kaasnevana täiendavaid kulukärpeid.
Boehneri ja Obama vaated võlalimiidi suurendamise üle põrkusid taas
Esindajatekoja spiiker John Boehner ja senati vabariiklaste liider Mitch McConnell kohtusid Valges Majas Obama ja kongressi demokraatide liidritega. Boehneri nõuniku sõnul küsis kõrge vabariiklane Obamalt, kas ta teeb kongressile ettepaneku võtta vastu võlalimiidi suurendamise seadus ilma täiendavate kärbeteta.
«President vastas jaatavalt,» ütles abi.
Boehner asus teisipäeval jõulisele positsioonile, kui hoiatas, et igasugune võlalimiidi suurendamine, mida tõenäoliselt läheb ka aasta lõpus tarvis, peab endas sisaldama ka kärpeid.
Valge Maja pressiesindaja Jay Carney ei vastanud otsesõnu, kas Obama soovib võlapiiri tõsta ilma kärbeteta.
Samas ütles ta ajakirjanikele, et Obama on seaduse jõu andnud juba dokumentidele, mis vähendavad eelarvepuudujääki enam kui kaks triljonit dollarit. Carney sõnul soovib Obama «tasakaalustatud lähenemist» riigi võlaprobleemi lahendamisel. Viimane on lause, mida demokraadid on kasutanud sageli rikaste inimeste maksude tõstmise arutamisel koos kärbetega.
«Seni kuni mina siin olen, ei luba ma võlapiiri tõsta ilma, et võetaks midagi tõsiselt ette võlaga seoses,» vahendas abi Valges Majas peetud lõunasöögil Boehneri Obamale öeldud sõnu.
Pärast kohtumist küsis Reuters abilt, kas sõjalised kärped oleksid Boehneri hinnangul osa kärpekavast, mis seotakse võlapiiri tõstmisega.
«Boehner ei ole kunagi sidunud sõjaväe teemat võlalimiidiga,» sõnas ta.
Boehner on välistanud igasuguse maksutõusu eelarvepuudujäägi vähendamise eelnõuga seoses, ehkki ka tema on tõdenud, et põhjalik maksureform, mis leiab aset tõenäoliselt juba järgmisel aastal, võib suurendada paljude ameeriklaste maksumäära, sest teatud mahaarvamised kaotatakse.
Kui vabariiklased on välistanud sel aastal kaks teemat - maksude tõstmise ja sõjaväekulutuste vähendamise -, siis jääb üle kärpida vaid siseriiklikelt «valikuvabadelt» programmidelt, nagu haridus, teadusuuringud, transport ja vaestele mõeldud programmid.
Veel üks suur valdkond oleks «õiguspärased» programmid, nagu sotsiaalkindlustus ja Medicare'i tervishoiuprogramm vanuritele. Samas ei pea analüütikud tõenäoliseks, et viimaseid programme kärbitakse, vähemalt mitte sel aastal.