/nginx/o/2011/07/22/679666t1hcacd.jpg)
Kuigi kaks kolmandikku kreeklastest toetab Kreeka jäämist eurotsooni, kipub ülejäänud euroala olema seda meelt, et kärpe- ja laenuprogrammide mittetäitmine ning samaaegselt euroalasse jäämine ei ole võimalik.
Kreeka euroalast lahkumisest räägitakse üha avameelsemalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Summad, mis Euroopa Liit, Rahvusvaheline Valuutafond ja teised kreeditorid on Kreekale kahe viimase aastaga laenanud, on kosmilised, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Ajaleht Financial Times toob ära graafiku, mis saab siis, kui Kreeka euroalast lahkub: kõigepealt peatuvad talle tehtud rahvusvahelised laenumaksed, seejärel laguneb Kreeka pangandussüsteem ning valitsus ei suuda maksta palku, pensione, Kreeka majandus seiskub, igal tasandil on karjuv vajadus raha järele, järgneb rahareform ja käibele lastakse rahvusvaluuta, mille väärtus euro suhtes võib olla 20-50 protsenti odavam ning kaos on enam kui kindel.
Kui Kreeka lahkub, siis on rahaturgudel keskne küsimus, kes on järgmine ning euroalas võib tekkida vajadus toetada Itaaliat ja Hispaaniat, võib tekkida vajadus taas toetada Euroopa panku, aga missugune on poliitiline tahe selleks pärast seda, kui Kreekas on raha kaotatud?
Kreeka vasakpoliitikud mängivadki selle peale, et kartus Hispaania, Itaalia ja teiste suurtes võlgades riikide pärast sunnib eurotsooni Kreekat sees hoidma, mitmed analüütikud leiavad, et sel juhul pole pääsu, kui ka riigid kustutavad osa Kreekale antud laenust.