Euroopa Kohtu eelotsus Eesti firmadelt sissenõutava suhkrutrahvi osas annab suure tõenäosusega õiguse trahvid ettevõtete kaela pannud Eesti riigile.
Firmadega suhkrutrahvi üle vaidlev riik sai Euroopast tuge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kohtutes mitmendat ringi käivas kohtuasjas rõhuvad Eesti ettevõtted muu hulgas asjaolule, et üleliigsete laovarude määramine ja selle eest tasu sissenõudmine ei vasta ka Euroopa Liidu õigusele.
Euroopa Kohtu kohtujuristi Dàmaso Ruiz-Jabaro Colomeri üleeile avaldatud hinnang, millel on lõpliku eelotsuse langetamisel oluline kaal, andis õiguse siiski firmadelt tasu sisse nõudnud Eesti riigile.
Eesti riigi kohtusse kaevanud firmade osas peab lõpliku sõna ütlema küll Eesti kohus, kuid Tallinna halduskohtu päringule vastav Euroopa Kohtu eelotsus peab andma siinsetele kohtutele juhised Euroopa Liidu õiguse tõlgendamiseks.
Määrava tähtsusega otsus
Eelotsust küsis halduskohus jäätisetootja AS Balbiino kohtuasjas, kuid eelotsus saab määravaks ka paljude teiste suhkrutrahvi vaidlustanud ettevõtete kaebuste lahendamisel.
Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Andres Oopkaubi sõnul mõjutab eelotsus üleliigse laovaru asjades Eesti kohtutes pooleli olevaid kohtuasju, mille menetlus on praegu kuni eelotsuse jõustumiseni peatatud.
Balbiino on teiste Eesti ettevõtete seas vaidlustanud näiteks korra, mille järgi üleliigse laovaru suurus kindlaks määrati. Palju vastuolusid tekitanud üleliigse laovaru tasu seaduse järgi tohtisid ettevõtted ELiga liitumise hetkeks varuda põllumajandustooteid, sealhulgas suhkrut, 1,2 korda rohkem, kui oli nende nelja viimase aasta keskmine varu.
Ettevõtete hinnangul ei arvesta selline jäik kord konkreetse ettevõtte tegelikku olukorda, sest kahjustab neid, kes kasvasid toona keskmisest kiiremini. Kohtujurist soovitab oma seisukohas Euroopa Kohtul selline metoodika siiski õiguspäraseks lugeda. «See viimaste aastate keskmise laovaru korrutamine 1,2ga on ettevõtetele hoopis soodustus,» sõnas Oopkaup. «Kohtujuristi soovitus viitab, et sellise metoodika kasutamine oli asjatundlik ja vettpidav.»
Hõisata veel ei tasu
Samuti leidis kohtujurist vastupidiselt Eestis kohut käivate ettevõtete seisukohale, et üleliigse laovaru tasu saab määrata ka neile ettevõtetele, kes ei vedanud liitumise eel suhkrut või muid tooteid sisse nendega hiljem spekuleerimiseks.
Mitmes suhkruvaidluse kohtuasjas Eesti ettevõtteid esindav Ardo Ojasalu juhtis aga tähelepanu, et massiline suhkruga spekuleerimine sai toimuda ainult seetõttu, et laovarude seadus jõustus vaid mõni päev enne ELiga liitumist.
«Juristi soovitus ütleb, et seaduse eesmärk pidi olema see, et liigseid laovarusid üldse ei tekiks,» ütles ta.
Tema sõnul ei tohiks põllumajandusministeerium end veel kaugeltki võitjaks lugeda, sest samas soovituses rõhutab jurist, et Eesti kohtud peavad otsustama, kas ettevõtetele kohustuste panemine nii lühikese etteteatamistähtajaga on üldse seadusega kooskõlas.
Suhkrutrahv
• Euroopa Komisjon kinnitas Eesti üleliigseks suhkruvaruks ELiga liitumisel 91 464 tonni, mille eest Eestil tuleb maksta 715 miljonit krooni trahvi. Seda vähendati veerandi võrra.
• Eesti on trahvinõude vaidlustanud Euroopa Kohtus, kuna leiab, et eraisikute varutud osa poleks üleliigse suhkruvaru määramisel pidanud arvestama.
• Samal ajal on hulk ettevõtteid kaevanud kohtusse riigi, kes üritab tasu neilt sisse nõuda. Praegu on kohtutes üle kahekümne vaidluse üleliigse laovaru asjus.