Arendustegevusel peab olema koht ettevõtte strateegias

Kristina Traks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Balti Laevaremonditehase juhatuse esimees Fjodor Berman tutvustab peaminister Andrus Ansipile BLRT Marketex avameretuulegeneraatorite detailide tootmistsehhi.
Balti Laevaremonditehase juhatuse esimees Fjodor Berman tutvustab peaminister Andrus Ansipile BLRT Marketex avameretuulegeneraatorite detailide tootmistsehhi. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

BLRT Marketexi juhatuse liige Rene Arikas räägib, kuidas on ettevõttes viimastel aastatel toimunud teadus- ja arendustegevus ning mis kasu tööstusettevõte sellest on saanud.

Teadus- ja arendustegevuse juures on oluline meeles pidada ja eesmärgiks seada ettevõtte kasumi suurendamine, konkurentsivõime parandamine ja jätkusuutlikkuse kasvatamine.  Arendustegevuse suunad ja eesmärgid peavad olema ettevõtte strateegias kirjeldatud ja kajastuma ka ettevõtte taktikalises plaanis. Just see on päris paljudes Eesti ettevõtetes puudu – me ei näe, et oleks strateegias või taktikalistes plaanides kajastatud arendustegevus.

Mõnikord tekib probleem siis, kui näiteks müügi ja turunduse osakond «lendab» kõrgele ja kaugele, nende visioon on hoopis teine, kui firma on üldse võimeline toetama. Sama puudutab ka arendustegevust ja tootedisaini, meil ei ole mõtet arendada ja disainida, kui tootmine ei tule järgi ja me tegelikult pole valmis seda toodet tootma. Kett on nii tugev kui tema kõige nõrgem lüli. Peab vaatama, et arendame ettevõtte kõiki osasid võrdselt. On võimalik ehk lüli mõned nn sisse osta, kuid siis peab sisse ostetud osa teenusena olema sama tugev kui keti ülejäänud lülid.

Klassikaliselt on nii, et tootmisprotsessiga teenitakse kõige vähem raha ja kasum genereeritakse kas tootedisaini või transpordi ja hoolduse poole peal.

T&A suurendas kasumit

550 töötaja ja ca 50 miljoni eurose aastakäibega Marketex on 10 aastat tootnud kalatööstuslikke komplekse enamasti Norra klientidele. Alguses oli tegemist lihtsate pargastega, kuid nüüd nimetatakse neid kalatööstuskompleksideks. Neid on valmistatud ca 400 tükki ja  90 protsenti Eestis ostetud Norra lõhest on toodetud Marketexi valmistatud kalatööstuskompleksides.

Kaks aastat tagasi jõudsime aga punkti, kus saime aru, et nii enam jätkata ei saa. Turud kukkusid, kliendid olid rahulolematud. Tegime norrakatega töögrupi ja käisime läbi kõik oma suuremad kliendid. Küsisime, mida nad tahavad, millega nad on rahul, mida tahaksid muuta ja millist tulevikku nad näevad just tehnoloogiliselt ja hinna osas. Tulemusena mõistsime, et olemasolev tootmisbaas ja hindade ülesehitus ei ole see, mis ta olema peaks. Tegime analoogse lahenduse, mida pakuvad automüüjad – on olemas standardne toode, millele saab osta juurde komponente. Standardiseerisime toote ja see võimaldas tema omahinna 20 protsenti alla tuua.

Umbes kolm aastat on Marketex tootnud hoolduslaevu, mida kasutatakse tuuleparkide hoolduseks. Kui alguses tehti neid mustast metallist keredega, siis täna on tegemist alumiiniumkatamaraanidega. Kliendid on huvitatud nö võtmed kätte tootest – nad tahavad, et laev tehakse nende nägemuse järgi, tuuakse ka kohale ning hiljem hooldatakse seda.

Neli aastat tagasi alustas Marketex lihtsate nafta- ja gaasitööstusseadmete tootmisega. Konkurente oli palju ja hind madal. Ilmne, et oli vaja tasemelt kõrgemale tõusta. Kaks aastat tagasi lisas ettevõte tootele hüdraulika- ja elektrisüsteemid ning kohe vähenes konkurentide arv ning kasvas kasumimarginaal.

Rene Arikas rääkis Marketexi kogemusest EASi ettevõtjatepäeval «Liftiga tulevikku».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles