/nginx/o/2011/07/08/661580t1h01eb.jpg)
Eestis on internetikaubanduse kasutajaid poole vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt, mis on eelkõige tingitud sellest, et inimestel puudub veebis ostlemise vastu usaldus.
Eestimaalased ei usalda netipoode
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2011. aastal oli Eestis 16–74-aastastest viimase aasta jooksul internetikaubandust kasutanud 21 protsenti, Euroopa Liidus keskmiselt 43 protsenti, vahendab Statistikablogi.
Statistikaameti andmetel oli Eestis 2011. aastal ligi 340 e-kaubandusega tegelevat ettevõtet ning nende müügitulu üle 70 miljoni euro. Samas andis e-kaubandus kogu jaekaubandusettevõte müügitulust vaid 1,5 protsenti.
E-poodide arv on Eestis viimase kümne aasta jooksul kümnekordistunud. 2001. aastal tegutses sel alal 35 ettevõtet, 2011. aastal ligi 340. Ettevõtete arvu kiirele kasvule viimastel aastatel on kindlasti kaasa aidanud interneti levik.
Aastad 2006–2008 olid posti või interneti teel müüjatele edukad ning tegevusala müügitulu oli 80–100 miljonit eurot aastas.
2009. aastal vähenes müügitulu 64 miljoni euroni ehk jooksevhindades kolmandiku. 2010. aastal müügitulu langustempo mõnevõrra aeglustus ja 2011. aastal pöördus taas kasvuks.
2011. aastal kasvas e-kaubandusettevõtete müügitulu eelmise aastaga võrreldes 44 protsenti, kogu jaekaubandusettevõtete müügitulu 11 protsenti. Seega oli e-kaubanduse müügitulu kasv neli korda kiirem.
Samas moodustab posti või interneti teel müüjate müügitulu kogu jaekaubandusettevõtete müügitulust väga väikese osa — aastatel 2001–2011 vaid 1–2 protsenti.