/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2012/05/16/1106836t1h7da6.jpg)
Suure vastuseisu põhjustanud eurovõlakirjade asemele võivad tulla Euroopa projektivõlakirjad, toetama kalduvad neid ka Saksamaa ja Eesti.
Eesti toetab projektivõlakirjade ideed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon ei näe võlakriisi lahendusena enam niivõrd kokkuhoidu kui majanduskasvu elavdamist. Brüsselis asuva mõttekoja Euroopa Poliitikakeskus tegevjuhi Hans Martensi sõnul oleks selleks muu hulgas vaja kasutusele võtta Euroopa projektivõlakirjad (Euro Project Bonds).
Võlakirjade emiteerimise ja tagamise skeemi detailid on veel lõpuni otsustamata, aga põhimõtteliselt oleks tegemist erasektori emiteeritavate võlakirjadega, mida peaksid tagama ELi liikmesriigid Euroopa Investeerimispanga (EIB) kaudu.
Europarlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni liige, Prantsusmaa roheliste esindaja Pascal Canfin ütles, et uute võlakirjadega toetatavad projektid peavad olema kasumlikud. Canfini ja mitme teise Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusasjadega kursis olevate ametnike hinnangul ei tohiks selleks raha hankimine probleeme valmistada.
«Rahapuudust ei ole,» ütles Canfin. «Investoriteks võivad olla pensionifondid, riikide reservfondid, Hiina valuutareserv jne. Puudu on projektidest.»
Tegelikult pole projektivõlakirjade idee uus. Esimest korda pakkus Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso sellise mõtte välja juba 2010. aasta septembris ning teema võeti taas üles Euroopa Liidu tippkohtumisel märtsis.
Mullu 19. oktoobril võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse töötada välja seaduseelnõud projektivõlakirjade algfaasis, kus rahastatakse eelkõige suuremahulisi taristuprojekte transpordis, energeetikas ja lairibaside valdkonnas. Esimeses faasis keskendutakse viiele kuni kümnele projektile – eelkõige neile, mille ettevalmistused on juba teatud etappi jõudnud.