/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/05/15/1106442t1h5903.jpg)
Business Software Alliance'i (BSA) iga-aastase ülemaailmse piraattarkvara uuringu põhjal ulatus kasutatava piraattarkvara väärtus Eestis 2011. aastal 18 miljoni euroni.
Uuring: piraattarkvara väärtus ulatus mullu Eestis 18 miljoni euroni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aasta uuringu järgi oli kasutatava piraattarkvara hinnanguline väärtus Eestis 2010. aastal 16 miljonit eurot.
Tarkvarapiraatluse tase Eestis oli 2011. aastal 48 protsenti – ligi pool kasutajate paigaldatud tarkvarast oli ebaseaduslik. 2010. aastal oli piraatluse tase Eestis 50 protsenti.
«Kuigi piraatluse tase Eestis on madalaim alates 2003. aastast, kui hakkasime uuringuid tegema, oleme ikkagi samal tasemel arenevate riikidega. Meil on kaks korda rohkem litsentseerimata tarkvara kui põhjanaabritel Rootsis ja Soomes. Kuigi piraatluse tase on viimaste aastate jooksul stabiilselt vähenenud, oleme samal tasemel näiteks Brasiilia, Kolumbia ja Saudi Araabiaga,»rääkis BSA esindaja Kaido Uduste.
«Eestlased on alati tahtnud saada Põhjamaaks, aga intellektuaalomandi kaitsmisel oleme neist maha jäänud. Põhjamaade edulood on suuresti seotud just madala piraatluse tasemega ning loomingu ja innovatsiooni tugeva kaitsmisega. Me peame jätkama pingutusi tarkvarapiraatluse vähendamiseks riigis,» lisas ta.
Uduste sõnul tuleneb suur osa kahjudest litsentseerimata tarkvara kasutamisest äriühingutes – Kesk- ja Ida-Euroopas tunnistab näiteks 56 protsenti juhtimisotsuste tegijatest, et on kasutanud piraattarkvara.
«Kuigi Eestis on piraatluse tase võrreldes 2010. aastaga pisut langenud, on seeläbi tekitatud kahju samas suurenenud. Esineb eksiarvamus, et piraatluse läbi kannatavad vaid tarkvaratootjad, tegelikult mõjutab see kogu kohalikku majandust ja inimesi,» selgitas ta.
Ülemaailmselt oli 2011. aastal piraattarkvara osakaal uuringu põhjal 42 protsenti – arengumaades keskmiselt 68 protsenti võrrelduna 24 protsendiga arenenud riikides. Infotehnoloogiasektor kaotas ülemaailmselt piraatluse tõttu mullu ligi 45,6 miljardit eurot.
Uuringust selgus ka, et kõige suurem on piraatlus 25–34 aastaste meeste hulgas, kes elavad arengumaades.
BSA pakub tarkvarapiraatlusega võitlemiseks välja kolm peamist tegevussuunda: teavitustöö intellektuaalomandialase teadlikkuse tõstmiseks, vastavate seaduste parendamine ja kaasajastamine ning tõhus järelevalve seaduste täitmise osas.
«Kui 48 protsenti inimestest tunnistaksid, et käivad poes vargil, hakkaks politsei olukorda uurima – tarkvarapiraatlusega see paraku nii pole. Lisaks on intellektuaalomandi kaitset puudutavad seadused tänaseks ajast maha jäänud, uues seadusandluses tuleks näiteks võtta rohkem arvesse ka internetipiraatlust,» märkis Uduste.
BSA viis piraatlusuuringut läbi üheksandat aastat järjest, analüüsides selle käigus 116 riigi arvutiturgu, lisaks küsitleti 15 000 arvutikasutajat 33 riigis.
Tarkvaratööstuse liitu Business Software Alliance'i kuulub üle saja ettevõtte.