Hõive on viimastel aastatel küll tublisti kasvanud, kuid hõive kasv on tulnud sektoritest, kus tootlikkus inimese kohta on üsna keskpärane.
LHV: hõive kasv ei tule kõige tulusamast kohast
Eesti tööpuuduse tipp jäi 2010. aasta esimesse kvartalisse. Kahe aasta jooksul on hõivatute arv suurenenud 61 000 võrra ehk 11 protsenti.
«Kui vaatame, millised majandussektorid on viimastel aastatel uusi töökohti loonud, siis 2/3 ulatuses on selle taga ehitussektor ja töötlev tööstus. Mõlemat tegevusala tabas kriis üsna rängalt, kuid samal ajal jääb nende tootlikkus töötaja kohta üsna keskpäraseks,» kommenteeris LHV analüütik Nils Vaikla.
Töötleva tööstuse kasvu on toetanud viimastel aastatel valdavalt eksport ning ehitussektorit infrastruktuuriprojektid ja saastekvootide müügist teenitud finantsvahendite investeerimine.
«Positiivne on samas, et suurimat protsentuaalset kasvu on aga kriisist taastumise perioodil näidanud ühe kõrgeima tootlikkusega tegevusharu ehk IT-sektor. Kui soovime oma majandusmudelit keerukamaks ja tulutoovamaks teha, siis on sellise trendi jätkumine igati vajalik,» märkis Vaikla.
Vaatamata Eesti kiirele majanduskasvule ületab aga siinne tööpuuduse määr veidi euroala keskmist. Üheks põhjuseks võib Vaikla sõnul pidada kindlasti seda, et kriisi ajal oli majanduse kukkumine Balti riikides ikkagi mitu korda ulatuslikum kui Euroopas tervikuna ning sellest tulenevalt võtab ka tööpuuduse vähenemine kauem aega. Kui Euroopa Liidu SKT kahanes majanduslangusega 6 protsenti, siis Eesti SKT vähenes tervelt viiendiku võrra.
Teiseks komistuskiviks on Vaikla kinnitusel struktuurne tööpuudus, kus pool töötutest on tööd otsinud üle kahe aasta. Ettevõtted näevad lähiajal ette küll töötajate arvu kasvu, kuid vajadus on eelkõige spetsialistide, erialase väljaõppe ja kogemustega töötajate järgi.
Eestis oli töötuid 2012. aasta I kvartalis 79 600 ja töötuse määr 11,5 protsenti, teatab statistikaamet. Viimased kaks kvartalit on töötus veidi kasvanud meeste töötuse suurenemise tõttu.