/nginx/o/2011/09/27/768818t1h046d.jpg)
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi hinnangul pole pankrottidega seotud küsimused alati must-valged ja pigem on probleem olukordades, kus kindlaid skeeme kasutavad ühed ja samad isikud.
Kaubandus-tööstuskoda: probleem on kindlates inimestes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees kirjutas äsja, et kinnisvara ja kaubamärkide kantimine ning lisaks kinnistutele seatud pikaajalised rendilepingud võivad tekitada olukorra, kus võlausaldajad peavad hakkama ise pankrotile peale maksma.
Paltsi väitel ei ole maksejõuetuse või pankrottidega seonduvad küsimused alati mustvalged ja kindlasti ei saa öelda, et kõik «skeemitaksid» või kõik pankrotijuhtumid oleksid pahatahtlikud või kuritegelikud.
«Pigem võib arvata, et probleem on tänagi jätkuvalt olukordades, kus teatud sarnaseid skeeme kasutatakse korduvalt ja samade isikute poolt ning tegemist on n-ö iseseisva äriskeemiga,» nentis ta.
Paltsi hinnangul oleks kõigi huvides oluline selgitada välja, kas püsiva maksejõuetuse tekkimine on olnud pahatahtliku tegevuse tulemus või on maksejõuetus tekkinud äririskide valesti arvestamisega, mis ei tähenda, et see peaks olema toimunud pahatahtlikult.
Samuti ei tohiks skeemitajate otsimine jääda raha taha, sest sellisel juhul võibki tekkida olukord, kus korduvad pahatahtlikud skeemitajad ja nende tegevus jääbki tähelepanuta.
Paltsi arvates pole põhjust arvata, et need, kes tegutsevadki eesmärgiga jätta maksud maksmata ja võlausaldajatele arved tasumata, ei suudaks erinevaid skeeme konstrueerida ja luua olukorda, kus pankrotistunud ettevõte on sisuliselt varatu ja haldurile tasude maksmiseks vahendeid esmapilgul ei paista.
«Seega tuleb kindlasti hinnata, millised on reaalsed võimalused pankrotihalduritel, kohtutel ja võlausaldajatel sarnaseid pahatahtlikke tegevusi piirata ning kuivõrd ka haldurid täna kõiki neid võimalusi kasutavad,» selgitas Palts.
Küll aga oleks Paltsi sõnul lühinägelik väide, et reegleid tuleks oluliseks karmistada või sanktsioone suurendada, sest siis on oht omakorda ülereguleerimiseks, mis ettevõtluskeskkonda samuti negatiivselt mõjutaks.
«Paratamatult tuleb arvestada, et ettevõtlus ongi seotud erinevate riskidega, mille võtmisel on kahjuks tõenäoline, et mõned neist ka realiseeruvad,» nentis Palts.
Palts lisas, et tegemist pole lihtsa teemaga, kuid ettevõtluskliima parandamise nimel on vajalik sellega kindlasti tegeleda. Eriti tuleks aga pöörata tähelepanu olukordadele, kus mitme järjestikuse pankrotiga on seotud samad isikud, samadel tegevusaladel tegutsevad ettevõtted ja korduvad samad skeemid.
«Kuna paljudel juhtudel on lisaks pankadele üheks võlausaldajaks ka riik maksu- ja tolliameti näol, on siin kindlasti osapooli mitmeid, kellel peaks olema huvi teemaga tegeleda ja lahendusi leida,» lisas ta.