/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
/nginx/o/2012/05/15/1105894t1h0d4a.jpg)
Maksu- ja tolliameti hinnangul on pankrotipesadest pandiga koormatud varade kantimine pigem harv juhus, kuid tavaliselt toimub see kohtades, kus summad küündivad miljonite eurodeni.
Maksuamet: pandiga koormatud varade kantimine on harv juhus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees kirjutas äsja, et kinnisvara ja kaubamärkide kantimine ning lisaks kinnistutele seatud pikaajalised rendilepingud võivad tekitada olukorra, kus võlausaldajad peavad hakkama ise pankrotile peale maksma.
Põhja maksu- ja tollikeskuse sissenõudmise erimenetluse osakonna juhataja Tanel Ermeli väitel pole sellise taktika kasutamine Eestis siiski massiline.
«Pigem on see harv juhus kui igapäevane,» arvas ta. «Siin on aga üks erand.»
Erandiks on, et kui selline skeemitamine käiku läheb, võivad hüpoteegi summad küündida miljonitesse eurodesse.
Ehk kui jutt on pisemast äriühingust ja hüpoteegid on 10 000 kuni 100 000 euro juures, siis läheb firma tavapäraselt pankrotti.
«Kui on suuremad tootmisüksused ja kinnisvaraarendus, siis on enne aktiivse sissenõudmise algust näha kinnistute vangerdusi,» nentis Ermel.
Ermeli sõnul on aga äriühingutes, kuhu näiteks kinnistud liiguvad, tööl kas samad inimesed või kuuluvad sarnased isikud omanike ringi või leiab sealt muid kattuvusi.
«Näha on sidemeid,» ütles Ermel lühidalt.
Ermeli väitel ei saa välja tuua, milliseid ettevõtjaid hoolsamalt jälgitakse. Küll aga on maksu- ja tolliameti statistika kohaselt Eestis tuhatkond füüsilist isikut, kelle juhtimise all on 2800 äriühingus tekitatud maksuvõlgu kokku umbes 150 miljonit eurot.