Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/03/05/997972t1hc3b5.jpg)
Üks ülioluline Kreeka lahkumisest tulenev küsimus on, kas puhkeda võib pangapaanika, mille käigus kliendid ja firmad tormavad raha välja võtma ka teiste euroala maade pankadest.
Analüütikud on eri meelt, kui tõsine on pangapaanika oht näiteks Itaalias ja Hispaanias.
Morgan Stanley pangandusanalüütik Huw van Steenis ütles, et kui Kreeka euroalast lahkuks, valguksid mured kindlasti ka mujale Lõuna-Euroopasse.
«Seetõttu tuleks arutada läbi, millised poliitikameetmed tuleb paika panna, et peatada potentsiaalne kapitali väljavool ja taastada usaldus,» ütles van Steenis.
«On olemas risk, et võib-olla turg ei ole mõistnud, millisel määral Kreeka lahkumine finantssüsteemi segi raputab – kui tulemüüri tunduvalt ei tõsteta.»
JPMorgani analüütikute hinnangul on Itaalia ja Hispaania pankades hoiul vastavalt 1,4 ja 1,6 triljonit eurot.
Mõnede vaatlejate hämminguks ei ole kumbki riik viimase poole aasta jooksul olulist hoiuste väljavoolu kugenud.
Credit Suisse’i vanemstrateeg Helen Haworth ütles, et pangapaania puhkemise väljavaade on tõsine probleem.
On ka optimistlikumaid hääli. RBC Capital Marketsi vanemanalüütik Carlo Mareels ütles, et pärast Euroopa Keskpanga (EKP) laenusüste euroala pankadesse on pangapaanika risk väljaspool Kreekat «oluliselt vähenenud».
«Enne EKP rahasüste oli pangapaanika üks mu peamisi muresid,» ütles Mareels. «Aga nüüd on Northern Rocki stiilis paanika palju vähem tõenäoline.»
Paljud investorid usuvad, et kui Kreeka lahkub euroalast, siis EKP roll kasvab – kas järjekordse laenukampaania või riigivõlakirjade ülesostmise näol.
Analüütikute sõnutsi hoiavad nad pangahoiuste tasemetel hoolikalt silma peal, et mitte magada maha varajasi märke kapitali põgenemisest. Kuigi euroala pangahoiuste üldine tase on tänaseni stabiilne, on viimastel kuudel hakanud langema hoiuste hulk Iirimaal ja Kreekas.
Märtsikuiste näitajate valguses on Hispaania pangahoiused aastatagusega võrreldes vähenenud 4 protsenti.
Lisaks muredele üksikute pankade ja riikide pärast tuleb arvestada ka sellega, et kogu euroala finantssüsteem on sellisel viisil läbipõimunud, et ootamatused on garanteeritud.
«Kui Kreeka väljub, siis ilmselt mitte korrakohaselt. Selleks puhuks ei ole võimalik plaane teha. Tagatiste vallas tuleb alati arvestada ootamatustega,» ütles Mareels.
Copyright The Financial Times Limited 2012