/nginx/o/2012/05/13/1103388t1h69cb.jpg)
«Väljaspool euroala on riigi enda asi, kas ta tuleb reformidega toime,» tõdes Euroopa Komisjoni asepresident Olli Rehn laupäeval Tallinnas esinedes. «Aga kui ta on juba klubi liige, muutub see kohe ka teiste mureks ja patustajate peale on väga raske häält tõsta.»
Rehni väitel on see ka üks peamisi põhjuseid, miks euro endiselt pimedas tihnikus uitab.
Ta nentis: Kreeka jääb euroalasse vaatamata sellele, et vastvalitud parlament on valdavalt kärbete vastu ja riigil puudub valitsus.
«Usun endiselt, et Kreeka suudab kokkulepetest kinni pidada,» nentis Rehn. «Kreeka enda jaoks oleks lahkumine palju hullem – Euroopa kannataks kindlasti ka, aga Kreeka kannataks rohkem.»
Rahumeelsed lätlased
Ka Soome väliskaubandusminister Alexander Stubb kinnitas Tallinnas Lennart Meri konverentsil esinedes, et Kreeka väljaviskamiseks euroklubist ei ole õige aeg, kuigi teised liikmesriigid on hädalise abistamiseks teinud rohkem, kui selleks kohustatud on.
«Euro on lubadus, mille on andnud 17 riiki, mõned neist ei ole olnud vastutustundlikud,» tõdes Stubb. «Sellega on keeruline toime tulla, aga me saame kindlasti hakkama.»
Samal ajal kui prantslased ja kreeklased protestivad kärbete vastu, on nii eestlased kui lätlased rahakotiraudade kokkutõmbamise enamasti suurema kärata üle elanud. Tõsi, Eestis tekitasid pisukese streigilaine õpetajate palgad. Lätis, kus pedagoogide sissetulekud on kolmandiku võrra väiksemad, polnud sedagi.
Eestlaste ja lätlaste jaoks on võrdlusmoment, mida keeruline majandusolukord tähendab, veidi erinev. Läti peaministri Valdis Dombrovskise sõnul ei tohiks raskused meid aga heidutada.
«Lätlastele kindlasti ei meeldi seisukoht, et kui oleme okupatsiooni üle elanud, siis võime ju veel veidi kannatada,» nentis ta. «Ka Põhjamaad on suutnud kärpida, kui see vajalikuks osutus, ja ei saa öelda, et nad oleksid tulnud eikuskilt.»
Läti pole kindlast eesmärgist ühineda euroalaga tänini loobunud. Nad annavad endale aru, et kõik, mis juhtub euroga, mõjutab paratamatult ka Läti latti.